Välisminister Margus Tsahkna viibis täna, 31. märtsil Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel Ukrainas Butšas. Välisministritel oli kohtumine Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja Ukraina välisministri Andri Sõbihaga.
„Kogunesime täna Ukraina välisministri Andri Sõbiha ja Euroopa Liidu välisministritega Butšas, et mälestada Venemaa ajutise okupatsiooni ajal 2022. aasta veebruaris toime pandud massiliste hirmutegude ohvreid ning kinnitada taas oma vankumatut pühendumust tagada Venemaa täielik vastutusele võtmine sõjakuritegude eest,“ ütles välisminister Margus Tsahkna. „Butša muutis jäädavalt maailma arusaama sellest, milleks Putin on võimeline ja mida Vene väed võivad teha okupeeritud alade inimestega. Dokumenteeritud tsiviilisikute jõhker piinamine, vägistamine, tapmised ja küüditamsed ei jätnud enam ruumi illusioonidele,“ ütles Tsahkna. „See tragöödia kujundas ümber ka meie regiooni kaitsemõtteviisi: me ei loovuta ainsatki meetrit NATO territooriumist, vaid oleme valmis vastama otsustavalt ja lööma vaenlast südamesse. Butša ei muutnud ainult reaalsust, vaid ka meie arusaama sellest ning seda kinnitavad NATO uued kaitseplaanid, mis võeti vastu 2023. aasta Vilniuse tippkohtumisel.“
Tsahkna rõhutas, et Venemaa vastutusele võtmine on hädavajalik osa terviklikust, õiglasest ja kestvast rahust ning rahvusvahelise õiguse järgimisest.
Euroopa Liidu välisministrid tervitasid ka hiljutisi edusamme agressioonikuriteo eritribunali ning Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni loomisel. Samuti väljendasid ministrid toetust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Ukrainas toime pandud sõjakuritegude uurimisele ning kutsusid kõiki osapooli üles tegema kohtuga täielikku koostööd.
ELi välisministrite kohtumisel rõhutas minister, et Eesti teeb kõik endast oleneva, et saavutada õiglane ja kestev rahu Ukrainas ning selleks jätkame kindlalt toetusega Ukrainale ning Venemaale surve kasvatamisega. „Oleme kehtestanud 19 sanktsioonipaketti ning töötame selle nimel, et 20. sanktsioonipakett jõustuks. Lisaks otsime jätkuvalt viise, kuidas Venemaa sõjamasinat energiatulude, mereteenuste ja varilaevastiku kaudu täiendavalt piirata,“ ütles Tsahkna. „Ukraina vajab enda kaitsmiseks rahalisi vahendeid. Eelmise nädala alguses toimunud Venemaa massiivne õhurünnak Ukraina linnadele, mille käigus kasutati ühe ööpäevaga ligi 1000 drooni, nõuab pidevalt uut tõrjevõimekust, aga ka hävitatud taristu taastamist. Selleks on vaja Ukrainal vahendeid ja 90 miljardi laenu rakendusotsus tuleb viivitusteta ära teha,“ ütles ta.
„Venemaa agressioonisõja viiendal aastal kinnitasime Euroopa Liidu kolleegidega taas oma jätkuvat kindlat ja vankumatut toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, kooskõlas ÜRO põhikirja eesmärkide ja põhimõtete ning rahvusvahelise õigusega,“ ütles Tsahkna.
Pildid: https://flic.kr/s/aHBqjCPuMJ
Lisainfo
avalike suhete osakond
[email protected]