Perekonnaseisutoimingute kandmine Eesti rahvastikuregistrisse

Kui oled hiljuti abiellunud või sul on laps sündinud või oled oma nime muutnud, on vaja see sündmus kanda Eesti rahvastikuregistrisse. Seda on lihtne teha saatkonna kaudu. Toiming on tasuta, saatkonda on vaja tuua või saata postiga järgmised dokumendid:

Sünd

  • Sünnitunnistuse originaal (Personattesti mitmekeelne variant, mis on kannab templit ja on allkirjastatud kommunis või kirikukontoris)
  • Koopiad vanemate passidest või ID-kaartidest

Abielu

  • Abielutunnistuse originaal
  • Koopiad abikaasade passidest või ID-kaartidest

Nimemuutus

  • Nimemuutmise dokument (Personattest, mis on kannab templit ja on allkirjastatud kommunis või kirikukontoris). Nimemuutuse alusdokumendil peab olema varasem nimi ja kuupäev, millal nimi muutus.
  • Koopia passist või ID-kaardist

Andmete kandmiseks Eesti rahvastikuregistrisse palume nimetatud dokumendid:

  • saata posti teel aadressile Frederiksgade 19, 4. sal 1265 København K, Danmark
  • või tuua saatkonda, registreerides eelnevalt vastuvõtuaeg

Originaaldokumendid tagastame nende omanikele.

Küsimuste korral palun võtta meiega ühendust telefonil (+45)39463070 või e-maili teel: Embassy.Copenhagen@mfa.ee

Nimemuutmine Eestis

Teine võimalus on taotleda nimemuutmist Eesti kaudu ning vastava juhendiga saate tutvuda Tallinna Perekonnaseisuameti veebilehel. Pärast nimemuutmise vormistamist Eestis saate vajaduse korral saatkonnast posti teel taotleda nimemuutmise kohta ingliskeelse väljavõtte.

Lapse hooldusõigus

Nüüdsest on ka Eestis sisse toodud lapse hooldusõiguse mõiste. Selle puhul on tegemist eelkõige vanemate vastutusega selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik. Hooldusõigus jaguneb isiku- ja varahoolduseks. Lapse isikuhooldus tähendab vanema jaoks nii õigust kui ka kohustust teha kõik, et tagada lapse heaolu ja tema füüsiline ning psüühiline areng. Siia kuulub ka vanemate õigus kindlaks määrata, missuguste isikutega võib laps suhelda ja kus viibida. Varahooldus tähendab vanemate kohustust valitseda lapsele kuuluvat vara lapse huvides ja teda ka varalistes küsimustes esindada. Vajaduse korral võib kohus piirata vanemate ühte või teist lapse suhtes teostatavat hooldusõigust.

Kellel on üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Abielus olevad vanemad saavad sünni registreerimisel automaatselt ühise hooldusõiguse. Kui tegemist on vabaabielulise vms kooseluga, peavad lapse vanemad otsustama, kas hooldusõigus jääb mõlemale või ainult emale või isale. Üksikema puhul jääb hooldusõigus ainult emale. Kui alguses registreerib ema lapse sünni üksikemana, aga hiljem tehakse põlvnemine ehk isast omaksvõtt, siis selle toimingu käigus on võimalik otsustada, kellele hooldusõigus jääb – kas edaspidigi üksi emale või saavad ema ja isa ühise hooldusõiguse. Kõikidel ülejäänud juhtudel otsustatakse hooldusõigus kohtus (näiteks kui lapse elu korraldamiseks on otstarbekam, et hooldusõigus oleks ühel vanemal (teine vanem on näiteks välismaal), siis saab seda muuta kohtus). Kui hooldusõigusest soovitakse hiljem loobuda, tuleb samuti pöörduda kohtusse.

Kõigile lastevanematele, kelle laps oli kantud Eesti rahvastikuregistrisse enne 1. juulit 2010, on määratud ühine hooldusõigus.

Mida tähendab vanema hooldusõigus praktikas?

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, siis on vajalik mõlema vanema nõusolek tähtsamate otsuste tegemisel lapse elus, näiteks millisesse kooli laps panna. Samuti on vajalik mõlema vanema nõusolek lapsele passi taotlemisel. Kui üks vanem läheb lapsega reisima, peab sellest ka teine vanem teadlik olema ning oma nõusoleku selleks andma.

Kui ainult ühel vanemal on hooldusõigus, siis vastutab tema üksi lapse elus oluliste otsuste tegemise eest.

Miks on hooldusõiguse määramine oluline?

Hooldusõiguse küsimuses on esikohal eelkõige lapse huvid. Nüüdsest on selgemalt määratletud vanemate õigused ja kohustused. Lapse tegelikul kasvatajal (hooldusõigust omaval vanemal) on suuremad õigused lapse elus tähtsate otsuste tegemisel.