10.10.2024
Euroopa Liidu liikmesriikide alalised esindajad jõudsid eile, 9. oktoobri õhtul poliitilisele kokkuleppele Venemaa külmutatud riigivaradelt tekkinud ootamatute tulude arvelt Ukrainale laenu andmises kuni 35 miljardi euro ulatuses.
G7 liidrid leppisid juunis kokku, et Ukrainale tehakse aasta lõpuks kättesaadavaks umbes 45 miljardit eurot, mida makstakse tagasi Venemaa riigivaradelt teenitud intressidest. Eile leppisid ELi alalised esindajad kokku, et Venemaa külmutatud riigivaradelt tekkinud ootamatute tulude arvelt annab EL Ukrainale laenu kuni 35 miljardi euro ulatuses ehk oma osa Ukrainale lubatud 45 miljardist eurost. Otsuse jõustumiseks on vajalik veel seadusandlik menetlus koos Euroopa Parlamendiga ja lõplik vastuvõtmine.
„Ungari tõttu ei ole EL aga kokku leppinud varade külmutamise pikendamises kuuelt kuult 36-le, mida on vaja G7 partneritele laenumehhanismiga liitumiseks,“ ütles välisminister Margus Tsahkna ja ärgitas ELi otsuse jõustamisega edasi liikuma võimalikult kiiresti, sest Venemaa tekitatud kahjud Ukrainale kasvavad tundidega ja abi on vaja kohe. G7 laenuskeem võimaldab Ukrainat toetada korraga suuremas mahus, umbes 45 miljardi euro (50 miljardi dollari) ulatuses.
Praegu saab Ukraina Venemaa külmutatud riigivaradelt teenitud tulud endale Euroopa rahutagamisrahastu kaudu, sel aastal umbes kolm miljardit eurot.
Tsahkna rõhutas, et piirduda ei tohi üksnes varadelt teenitud intresside kasutamisega või laenude andmisega. Eesti prioriteet on võtta kasutusele Venemaa riigivarade põhiosa. „Ukraina vajadused ületavad juba praegu 500 miljardi dollari piiri ja võivad küündida kuni 1 triljoni dollarini,“ sõnas Tsahkna. „Neid vajadusi ei peaks korvama lääneriikide maksumaksjad, vaid agressor.“
G7 gruppi kuuluvad Ühendkuningriik, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ameerika Ühendriigid ning kohtumistel osaleb ka EL.
Lisainfo:
avalike suhete osakond
[email protected]