Copenhagen

August Koern sündis 27. aprillil 1900 Viljandimaal Uue-Võidu vallas Liigu talus. Õppis Uue-Võidu vallakoolis, aastast 1910 Tallinnas J. Kirsipuu eragümnaasiumis , Aleksandri gümnaasiumis ja linna poeglaste gümnaasiumis (GAG), 1918 asus õppima. Riia Polütehnikumis arhitektuuri.

Detsembris 1918 astus Koern vabatahtlikuna Scoutspataljoni, võitles soomusrongi dessantüksuses Lõuna-Eestis ja Lätis kuni haavatasaamiseni 1. aprillil 1919. Sõjaliste teenete eest annetati talle 1920 Vabadusristi II liigi 3. järk. 1919-1920  läbis Koern Sõjakooli kursused, jätkas teenistust Scoutspataljonis, 1922 lõpetas ohvitseride kursused.

1920 astus ta TÜ filosoofiateaduskonda, töötas 1921-1927 sõjaväe õpetuskomitees, Sõjavägede staabis ja  ajakirja „Sõdur“ toimetuses. 1923-1927 õppis TÜ õigusteaduskonnas, EÜS Veljesto liige.

Oktoobris 1927 asus August Koern tööle välisministeeriumi juriidilisse osakonda. Detsembrist 1929 kuni 1932 septembrini oli Berliini saatkonna atašee, seejärel välisministeeriumi teenistuses, jaanuarist 1936 konsulaarbüroo juhataja ja protokolliülem. Septembris 1936 asus ta tööle Varssavi saatkonna nõunikuna, juulist 1939 oli Kopenhaageni saatkonnas asjur ja nõunik. Pärast 1940. aasta juunipööret jäi Koern Taani ning hoidis konsulaati töös kuni oma surmani. 1949-1971 töötas ta Taani riiklikus raamatukogus, 1964-1982 oli eksiilvalitsuse välisminister.

Koern kuulus Balti Komiteesse Taanis ja Eesti Seltsi, oli Eesti Rahvusnõukogu Taani esinduse esimees ja infokeskuse juht, Euroopa Ikestatud Rahvaste Assamblee esindaja Taanis ning Euroopa liikumise Eesti Rahvuskomitee esimees. Pidas loenguid Århusi ülikoolis, mitmetes seltsides ja Karupi riiklikus seminaris.

Lisaks Vabadusristile on talle annetatud  Valgetähe III klass (1939), Poola Polonia Restituta ordeni IV klass (1934) ja Leedu Gediminase ordeni III klass (1936).

August Koern suri 11. jaanuaril 1989 Kopenhaagenis, tema tuhastatud põrm puistati Läänemerre.