Eesti ja Taani diplomaatilised suhted 100

 / 

Taani tunnustas Eesti Vabariiki de jure 5. veebruaril 1921. aastal, millega pandi alus Eesti ja Taani ametlikule diplomaatilisele suhtlusele.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Taani suhete ajajoone. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete erilistest ja olulistest hetkedest saja aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Fotoallkirjade vaatamiseks liigu kursoriga fotole.

Head ajarännakut!

Eesti välisministeerium

Eesti Vabariigi suursaatkond Kopenhaagenis

Taani Kuningriigi saatkond Tallinnas

Täname Rasmus Kägu (Tartu ülikooli üliõpilane professor Eero Medijaineni juhendamisel)

Proloog Taani valdused Valdemar II ajal. Foto: Tallinna Linnamuuseum
Taani ja Eesti suhted on palju vanemad kui sada aastat ning kontaktid ulatuvad juba viikingiaega. Läänemeri on Eestit ja Taanit ühendanud üle aegade. Räägitakse arvukatest Eesti rannikuvetes seilanud Taani alustest ja meremeestest, laevahukkudest ning tollipoliitikast.

Kuulsaim legend on aga Taani riigi lipu – Dannebrogi – sündimise lugu Eestis. Legendi kohaselt pärineb Eesti pealinna, Tallinna nimi sõnapaarist „Taani linnus“ või „Taani linn“.  Taanlased kinkisid Eesti pealinnale kauni nime, kuid legend räägib, et Eestist on pärit taanlaste ristilipp. Nimelt kohtusid 1219. aasta 15. juuni hommikul taanlased ja eestlased lahinguväljal. Päeva raugedes olla laskuv päike värvinud taevalaotust aina punasemaks, kuni otsustava hetkeni, mil ühtäkki taevas avanes. Purpursest taevast laskus alla valge rist. Selles tundsid ristirüütlid ära oma lipu ning pidasid seda Jumala saadetud märgiks, mis andis neile jõu lahingu võitmiseks. Nüüdseks on suursugune lipp juba vanim järjepidevalt kasutusel olnud riigilipp maailmas. See teadmine kuulub nii taanlaste kui ka eestlaste kindla ajalooteadmise hulka.

Tallinn sai endale linnaõigused Lüübeki linnaõiguse alusel Taani kuningas Erik Plovpenningi (Adraraha) allkirjaga, kes 15. mail 1248 kinnitas, et Tallinna linnakodanikel on nüüdsest „samad õigused, mis on Lüübeki linnakodanikel“. Tallinna linna väike vapp, mis on ühtlasi Harjumaa vapp, ulatub Taani aega ja kujutab Dannebrogi risti.

Tänapäeval on Eesti ja Taani kaks Läänemere ääres asuvat sarnase suurusega riiki, kellel on ühine ajalugu ja sarnased väärtushinnangud.

Loe ka: https://blogi.linnamuuseum.ee/850-aastat-tallinna-linna-rajaja-sunnist/

24.02.1918
Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus Pärnu Endla teatri rõdult iseseisvusmanifesti ette lugemine. Foto: Pärnu Muusemi kogu
Päästekomitee algatusel koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult avalikult ette loeti. Järgmisel päeval, 24. veebruaril 1918 kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.
Märts 1918
Eesti välisdelegatsiooni juhtimiskeskus Kopenhaagenis ja Karl Menning
Kopenhaagenisse saabusid Eesti välisdelegatsiooni liikmed – Jaan Tõnisson, Mihkel Martna ja Karl Menning ning Kopenhaagenist sai Eesti välisdelegatsiooni juhtimiskeskus.

Eesti mitteametlikuks esindajaks määrati Kopenhaagenis 1918. aasta sügisel  teatrilavastaja Karl Menning, kes oli sel ametipositsioonil kuni 1920. aasta märtsini. 3. jaanuarist 1920 kuni veebruarini 1921 oli ta Eesti esindaja (tolleaegses kõnepruugis esitaja) Skandinaavia riikide juures, asukohaga Stockholmis, pärast seda määrati Menning Berliini.

Jaan Tõnisson pöördus tagasi Stockholmi ning Mihkel Martna suundus Eesti esindajaks Saksamaale.
1918
Taani esimesi esindajaid Eestis oli aukonsul Jens Christian Johansen Jens Christian Johansen 1920. aastatel. Foto: Rahvusarhiiv
Jens Christian Johansen oli (1868–1929) Taani maaparandusinsener, kes töötas kuni 1901. aastani Venemaal ja asus seejärel baltisaksa asutuste teenistusse Eestis.
Esimese maailmasõja aastatel oli ta sunnitud elama Taanis, sest vene võimud ei lubanud tal Tallinna perekonna juurde asuda.

Saksa okupatsiooni ajal naasis Eestisse ja 1918. aasta lõpul nimetati Taani aupeakonsuliks, kelle ülesandeks sai taanlaste huvide kaitse seoses enamlaste pealetungiga. Ta jätkas Taani aukonsulina kuni surmani 1929. aastal.

Tema pojast Paul Johansenist sai tuntud ajaloolane ja Tallinna linna arhivaar.

detsember 1918 - september 1919
Taani abi ja vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas Taani Vabatahtlike Kompanii sõdurid rivistusel Nõmmel enne lahkumist lõunarindele 19. mail 1919. aastal. Foto: Rahvusarhiiv
28. novembril 1919 algas Vabadussõda Eesti iseseisvuse kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vastu, mis kestis 2. veebruarini 1920. Eesti otsis oma jõududele lisaks abi välismaalt. Esimesena tõttas appi Soome, merelt kaitsesid Briti sõjalaevad. Abi küsiti ka Taanist.

Abi korraldamiseks Eestile asutati Kopenhaagenis komitee insener Aage Westenholzi juhtimisel. Leitnant Iwar de Hemmer Gudme oli Soome vabadusvõitlusest osa võtnud ja ta hakkas moodustama vabatahtlike salka ka Eestisse saatmiseks. Taani ettevõtjad Westenholz ja Kunda tsemendivabriku peaosanik Alex Foss toetasid kampaaniat rahaliselt. Ta sõitis 8. jaanuaril 1919 Eestisse, kus lepiti suusõnaliselt kokku kuni 1000-mehelise salga saatmises.

1919. aasta 3. aprillil saabusid Eesti sõjaväele appi Taani vabatahtlike väeosad, kes moodustasid Taani Balti Abikompanii jalaväerügemendi. Sõjategevuses osales kompanii 1919. aasta kevadel ja suvel Eesti sõjaväe ülemjuhatuse alluvuses kapten Richard Gustav Borgelini juhtimisel. Eesti Vabadussõjas osales umbkaudu 200 Taani vabatahtliku, kes kandsid Suurbritannia muretsetud mundreid ning relvastust. Lisaks töötasid Vabadussõja välihospidalis Valgas Taani arstid ja halastajaõed.

1919 Taani arstid ja halastajaõed. Foto: Rahvusarhiiv

Fotol Taani arstid ja halastajaõed Eesti Vabadussõjas. Foto: Parikas, Rahvusarhiiv

Taani laiemale avalikkusele sai Eesti tuntumaks 1919. aasta septembris, mil Taani vabatahtlike kompanii naasis kodumaale. Kompanii ülema Richard Borgelini sõnul oli Eesti iseseisvusvõitlus ajakirjanduses ja ühiskonnas palavalt armastatud jututeema.

Lisaks Taani vabatahtlike osalemisele Vabadussõjas lubas Taani Suurbritannia kuninglikul mereväel kasutada Kopenhaagenit peakorteriks operatsioonidele Läänemerel. Taani valitsus andis ekspordiloa 900 Madseni kuulipilduja eksportimiseks Balti riikide iseseisvussõdade jaoks. Taani vabatahtlikud kasutasid samuti Taanis toodetud Madseni kuulipildujaid. Taani korpusel oli neid 24 ja asjatundliku relvakasutusega vabatahtlike kätes andsid need Taani korpusele suure tulejõu.

Vaata lisaks Rahvusarhiivi ajaveebis klippe Taani vabatahtlike kompanii tegevust kajastavast 1919. aasta Taani originaalfilmist, 1938. aasta Pärnu Suursilla avamise ringvaatest ning kuninganna Margrethe II 1991. aasta Eesti visiidi dokumentaalkaadritest.

1918-1920
Eesti konsulaadi kujunemine Taanis Ernst Carlsen, Eesti aupeakonsul Kopenhaagenis 14.06.1933. Foto: Rahvusarhiiv
Eesti esinduse kujunemine Taanis oli komplitseeritud. Esialgu kasutati Eesti esindaja nimetusena konsuli nimetust, aga Kopenhaagenis tekkisid arusaamatused, kas tegemist on ameti- või aukonsuliga. Arusaamatused suudeti ületada alles 1920. aastate lõpuks, mil Kopenhaagenis jätkas iseseisev ametikonsul ja asjur, kes formaalselt allusid Stockholmi saatkonnale.
1926. aastast loodi eraldiseisev aupeakonsulaat.

Eesti esindajad:

Harald Triikmann (välisdelegatsiooni sekretär 1918– märts 1920, sekretär 1920-1921, asekonsul 1922–1926), Aleksander Edmund Kinkmann (1920 – 1921), Jakob Tillo (1922), Jaak Kivisild (1922),  Albert Leopas (1922–1923), Harry Jacobsen (1923–1926), Voldemar Ojanson (1926), Philipp Kaljot (1927–1930)

Alates 1. septembrist 1926. aastast loodi eraldi aupeakonsulaat, kus olid eesotsas aupeakonsul Ernst Carlsen (1926–1938) ja aupeakonsul Waldemar Jacobsen (alates 1938).

05.02.1921
Taani Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de jure
Omapoolse tunnustuse andis Eestile ka Taaniga unioonis olnud Island.

Taani välisministri tunnustamiskiri kuningale esitamiseks 3. ja 4. veebruar 1921:

Taani välisministri tunnustamiskiri kuningale esitamiseks 3. ja 4. veebruar 1921

Taani välisministri tunnustamiskiri kuningale esitamiseks 3. ja 4. veebruar 1921

1921
Eesti asjuriks Taanis sai Eduard Virgo, esimeseks saadikuks asukohaga Stockholmis oli Friedrich Akel Friedrich Akel oli esimeseks saadikuks aastatel 1928–1933. Foto: välisministeeriumi arhiiv
Eduard Virgo oli aastatel 1921–1922 konsul-asjur, 1923–1928 peakonsul ja asjur asukohaga Stockholmis. Pärast teda oli aastatel 1928–1933 saadiku ametis Friedrich Akel, asukohaga Stockholmis. Alates 1935. aastast sai saadikuks Karl Robert Pusta, asukohaga Stockholmis.
1922
Taani erakorraliseks saadikuks ja täievoliliseks ministriks nimetati Flemming Em. H. A. de Lerche, kes resideerus Helsingis Lerche saabumas Toompea lossi 14. juulil 1922. Foto: Rahvusarhiiv
Volitused andis ta üle 14. juulil 1922. De Lerche oli Taani saadik Eestis kuni Nõukogude okupatsioonini. Samal aastal moodustati ka Taani-Eesti Ühing, mis aga ei suutnud vastuolude tõttu püsima jääda.
september 1923
Eesti Vabariigi ja Taani Kuningriigi vahel sõlmiti leping kaubanduslike vahekordade korraldamiseks
september 1925
Taani kuningale annetati I liigi 1. järgu vabadusrist
Vabadusristi andis üle Eduard Virgo. Väljavõte päevalehest "Postimees" 09.09.1925
september 1927
Taanit külastas teedeminister August Kerem, taanlased ehitasid Eestis sildu ja raudtee Raudteesilla ehitamine Tartu-Petseri liinile 1933. aastal. Foto: Rahvusarhiiv
Külaskäigu järel sõlmiti lepingud, mille tulemusel Taani firma Højgaard & Schultz ehitas Tartu Petseri raudtee ja 1930. aastate teisel poolel üle Eesti 13 erinevat silda.

Loe Taani insener Højgaardi suurtest tegudest Eestis Rahvusarhiivi ajaveebist:

28.05.1929
Eesti kroonimata kuninga visiit Taani – õnnestunud Eesti tutvustamine Kopenhaagenis Ajaleht Kaja 01.06.1929
Stockholmi kaudu saabus Taani kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner koos abikaasaga. Mõni Taani leht nimetas teda Eesti „kroonimata kuningaks“ ja ka Taani kuningas võttis teda vastu. Järgnesid ringsõidud, Laidoner pidas ettekande Taani-Eesti sõprusühingus, mis aasta varem taas loodud oli. See leidis Taani ajakirjanduses palju kajastust.

Väljavõte Eesti ajalehest Kaja, 01.06.1929:

Kindral Laidoner Taani kuninga juures.

Kopenhaagenis, 28. mail. Eile hommikuse rongiga jõudis Rootsi kaudu Kopenhaageni kindral J. Laidoner koos abikaasaga. Jaamas oli ta päralejõudmisel hulk rahwast, palju ajakirjanikke ja päewapiltnikke. Kindral Laidoner ja ta abikaasa sõidutati jaamast „PHSnix” hotelli, kus neile toad walmis olid muretsetud. Tund hiljem, kell 11 e. l. wõttis kuningas kindral J. Laidoneri wastu eraaudientsil.

Kindral Laidoner nõudis Läänemere kallastel astuvate riikide tihedamat koostööd. Kindral Laidoner võitis selle kõnega kogu kuulajaskonna südamed. Tema suurepärane väljaastumine mõjus kõigile wäga sümpaatselt. Ta kõne oli hästi läbimõeldud ning tagasihoidlik, kuid samal ajal selge ja energiline. Kõnekoosolekul viibijate hulgas kuuldus väljendusi, et oleks ka meie (s. o. Taani toimetus) poliitilises elus mõni sarnane poliitikategelane.

Sadamasse, kuhu reisijaterongi toob, oli kindralile wastu tulnud Taani-Eesti ühingu abiesimees R. E. Brineker. Juhtumisi sõitis samas rongis Stockholmist Kopenhaageni Taani Eesti ühingu esimees Kopenhaageni linnapea dr. Kaper, kes juba rongis kindral Laidoneriga tuttawaks oli saanud. Sadamas, kuhu auruparw jõuab, oli kindralil wastas veel kohaliku Eesti saatkonna sekretär Ph. Kaljot . prouaga ja Taani-Eesti ühingu juhatuse liige meremäekapten Jepsen abikaasaga. Kindral Laidoneri proua jaoks olid daamid kaasa toonud kaunid rooside, kimbud. Meremäe kapten Jepsen oli määratud Taani seltskonnast moodustatud kindral J. Laidoneri vastuvõtu komitee poolt kindrali juure saatjaks ta Taanis peatumise ajal.

Kopenhaageni peajaamas tulid kindral J. Laidonerile vastu Taani-Eesti Ühingu juhatus ja ta wastuwõtuks moodustatud seltskondline komitee. Teiste seas olid jaamas kindral Bir k e, rahwasaadik H. Andersen, insener With, direktor DalhofsNielsen, adwo-kaat K. Dah l ja Eesti peakonsul Carlsen. Kuna kindral J. Laidoneri Taanimaale tulekust ajalehed juba mitu päewa warem  kirjutanud, siis täna, 28. mail, wõeti kindral J. Laidoner vastu raekojas linnapea poolt. Hiljem oli pidulik eine kuninglikus paviljonis. Peale lõunat külastas kindral Laidoner sõjawäe lasketiirusid, kus jälgis Taani sõjamäe harjutusi. Õhtul oli dinee adw. Dahli juures. 29. mai hommikul sõidab kindral J. Laidoner Pikemale autor e i s i l e  P õ h j a Seelandi, mis kestab kogu päewa ja millisel sõidul teda saadab Taani-Eesti ühingu abiesimees dir. R. E. Brineker. Edaspidi on kavas ette nähtud sõjamuuseumi külastamine ja mitmed pidulikud eined ja kooswiibimised. Kindral J. Laidoneri Taanis wiibimine on äratanud siinses seltskonnas suurt tähelepanu ja temast kirjutawad ajalehed rohkesti.  Pealelõunane aeg oli pühendatud linnaga tutvumisele. Kell 6 õhtul korraldas kindral Birke kindral Laidoneri auks dinee ohvitseride kasiinos ning kell 8 õhtul pidas kindral J. Laidoner Kopenhaageni suures koosolekute saalis kõne ainel: „Eesti ja poliitiline olukord Läänemere kallastel peale sõda.” See oli wäga mõjuv kõne, milles meie endine ülemjuhataja end suure rahusõbrana awaldas.

Kopenhaageni suurem ajaleht „Ber. lingske Tidende” awaldab kindral Laidoneri usutluse oma kaastöölisele kindrali Kopenhaagenisse saabumise puhul pealkirja all „Eesti kroonimatu kuningas.” Kirjutis on Laidoneri pildiga warustatud.

„Kas Wenemaa ei ole Eesti iseseiswusele alatiselt luurawa Vaenlasena suureks hädaohuks?” küsis Taani ajakirjanik. „Ei usu,” vastas kindral. „See näib nii ainult esimesel vaatlusel. Eesti ja Wene elawad heanaaberlikus vahekorras ja me ei või sõlmitud lepingute rikkumist. Hoopis teine küsimus on juba see, mis tulewik toob. Wenemaa on ju kui sfinks. Seepärast peame oma tulewikku kindlustama kõigi olemasolevate abinõudega.”

„Eesti rahwuskangelane, kindral Laidoner, kes saabus Kopenhaageni hiljuti asutatud Taani-Eesti ühingu asjus, on Eesti wabadusmõitluses mänginud samasugust osa kui kindral Mannerheim Soome wabastamisel. Kuid kindral Laidoner mõjub pehmemalt ja kodanlikumalt kui kuulus Soome sõjapealik, paistes rohkem rahu- kui sõjamehena. Tema mõju ilmutus ka merisele mässule järgnenud ülesehitawas riigitöös, milles ta olnud tugemaks tõukejõuks,” kirjutab leht. „Olen esmakordselt elus Taanis,” ütles kindral lehe kaastöölisele, ja lisas kohe naeratades, „kuid see ei tähenda, et oleksin Taanist Vähem huwitatud kui teistest maadest. Euroopas on waewalt teist maad, mis pakuks eestlasele suuremat huwi kui Taani. Seda juba ajalooliselgi põhjusel.

1929
Taani peakonsulaat Tallinnas muutub saatkonnaks Rasmus H. Kamppi diplomaatilise passi taotlus. Foto: Rahvusarhiiv
Pärast Johanseni surma 1929. aastal ülendati Taani peakonsulaat saatkonnaks, kus töötas diplomaatiline personal. Esimeseks ajutiseks asjuriks oli Eestis koha peal Theodor Schultz, kellele järgnesid 1935. aastal Rasmus H. Kampp ja 1939. aastal Johan Oluf. 1929. aasta kevadel nimetati Taani esindajaks Eestis Theodor Schultz, kes oli hariduselt insener. Ta oli ametis 1935. aastani.

Aastatel 1935 kuni märts 1939 oli Taani esindajaks Eestis Rasmus H. Kampp (fotol). Rasmus H. Kampp oli tuntud põllumajandusteadlane ja mitme selleteemalise teose autor. Ta toetas Eesti Taani Ühingu asutamist märtsis 1938. Ühingu esimees oli haridusministri abi Voldemar Päts.

Aprillis 1939 sai Taani esindajaks Eestis Johan Oluf, kes oli Venemaal inseneriks õppinud, aga oli enne Tallinna saatmist töötanud enam kui 20 aastat Taani välisteenistuses USA-s, viimased 7 aastat Nõukogude Liidus, sealhulgas peakonsulina. Tallinnas alustas ta tööd alates aprillist 1939.

1930
Alates 1930. aasta septembrist tegutses Kopenhaagenis diplomaatilise personaliga Eesti saatkond Otto Grant. Foto: Rahvusarhiiv
Nagu Taani diplomaadil Tallinnas, oli ka Kopenhaagenis resideerival Eesti diplomaadil tiitel alaline asjur ehk chargé d’affaires e.p.

Aastatel 1930–1940 pidasid seda ametit:

  • Otto Grant (fotol) oli ametis aastatel 1930–1934, kes töötas märtsist 1930 Kopenhaageni peakonsulaadi II sekretäri-asekonsulina, septembrist asjurina (konsulaat muutus saatkonnaks)
  • Artur Haman (Tuldava) oli ametis aastatel 1935–1939
  • August Koern aastatel 1939–1940. Koernist sai Eesti riikluse õigusliku järjepidevuse jätkaja pärast seda, kui Nõukogude Liit Eesti 1940. aastal okupeeris.
04.08.1936
Eesti Vabariigi viimaseks saadikuks enne Teist maailmasõda Taani Kuningriigis (lisaks Rootsis ja Norras) määrati Heinrich Laretei 1936 Laretei nimetamine saadikuks. Foto: Rahvusarhiiv
Heinrich Laretei resideerus Stockholmis ja oli ametis kuni 8. augustini 1940. aastal.

Heinrich Laretei. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Heinrich Laretei. Foto: välisministeeriumi arhiiv

04.08.1936
Eesti ja Taani kogemuste vahetamine ning konkurents või ja peekoni tootmises Taani punase karja tõust pärit pull. Foto: Rahvusarhiiv
Taanit külastas põllutööminister Artur Tupits. Eesti seakasvatajad ja võitootjad käisid sageli Taanis kogemusi hankimas ja Taani esindajad külastasid Eesti vastavaid ettevõtteid. Eesti lehtedes ilmus korduvalt teateid, et Eesti peaks võistluses Taaniga või ja peekoni turgude pärast edukam olema.
1918–1940
Taani esinduste asukohad Eestis Taani Kuningriigi viimane konsulaadihoone enne Teist maailmasõda asus aadressil Vabaduse plats 7
Taani konsulaat ja saatkond on asunud aadressidel Vabaduse puiestee 1, Uus 14, Suurtüki 2, Kaupmehe 11-3, Weizenbergi 10 ja Vabaduse plats 7.

Lisaks Tallinnale olid konsulaadid Narvas (Linnamanufaktuur), Paldiskis (Katarina 68) ja Pärnus (Jänesselja 8).

Taani viimane konsulaadihoone enne Teist maailmasõda asus aadressil Vabaduse plats 7.
1919-1940
Eesti esinduste asukohad Taanis
Eesti esimest konsulaati majutav hoone asus Kopenhaagenis aadressil Holdebergsgade 20.

Aastatel 1920–1940 asus Eesti Vabariigi esindus veel aadressidel Upsalagade Malmögade 8, Stockholmsplads 1 (tänapäeval Hjalmar Brantings plads 1), Raadhsplads 4, Raadhusplads 16-1, Øster Søgade 10 ja Aldersrogade 6.

Aukonsulaat tegutses Aarhusis (Torv 7; Skolebakken 11; Havnegade 4).

Ajajärgul 1919–1940 tegutsesid asekonsulaadid järgmistes linnades: Helsingör (Holländske Mölle), Aalborg (Badehusvej 1), Esbjerg (Tovvaerskfabrik A/B), Haderslev, Odense (Pjentedamsgade 21), Rønne (Ellekongstraede 5), Nykøbing, Randers (Hobrovej) ja Kolding (Dalbyvej 38).

Eesti Vabariigi viimane saatkonnahoone Kopenhaagenis asus aadressil Aldersrogade 6.

märts 1939
Eesti Vabariik ja Taani Kuningriik sõlmisid kaubanduslepingu
juuli 1939
Eesti Vabariigi konsuliks ja asjuriks Taani Kuningriigis määrati August Koern, kellest sai Eesti riikluse õigusliku järjepidevuse jätkaja pärast seda, kui Nõukogude Liit Eesti 1940. aastal okupeeris Fotol August Koerni pulmad välisministeeriumis 1938. Foto: välisministeeriumi arhiiv

August Koern sündis 27. aprillil 1900 Viljandimaal Uue-Võidu vallas Liigu talus. Õppis Uue-Võidu vallakoolis, aastast 1910 Tallinnas J. Kirsipuu eragümnaasiumis, Aleksandri gümnaasiumis ja linna poeglaste gümnaasiumis (GAG), 1918 asus õppima Riia Polütehnikumis arhitektuuri.

Detsembris 1918 astus Koern vabatahtlikuna Scoutspataljoni, võitles soomusrongi dessantüksuses Lõuna-Eestis ja Lätis kuni haavatasaamiseni 1. aprillil 1919. Sõjaliste teenete eest annetati talle 1920 Vabadusristi II liigi 3. järk. 1919–1920 läbis Koern Sõjakooli kursused, jätkas teenistust Scoutspataljonis, 1922 lõpetas ohvitseride kursused.

1920 astus ta Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda, töötas 1921–1927 sõjaväe õpetuskomitees, Sõjavägede staabis ja ajakirja Sõdur toimetuses. Aastail 1923–1927 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ja oli EÜS Veljesto liige.

Oktoobris 1927 asus August Koern tööle välisministeeriumi juriidilisse osakonda. Detsembrist 1929 kuni 1932 septembrini oli ta Berliini saatkonna atašee, seejärel välisministeeriumi teenistuses, jaanuarist 1936 konsulaarbüroo juhataja ja protokolliülem.

Septembris 1936 asus ta tööle Varssavi saatkonna nõunikuna, juulist 1939 oli Kopenhaageni saatkonnas asjur ja nõunik. Pärast 1940. aasta juunipööret jäi Koern Taani ning hoidis konsulaati töös kuni oma surmani. 1949–1971 töötas ta Taani riiklikus raamatukogus, 1964–1982 oli eksiilvalitsuse välisminister.

Koern kuulus Balti Komiteesse Taanis ja Eesti Seltsi, oli Eesti Rahvusnõukogu Taani esinduse esimees ja infokeskuse juht, Euroopa Ikestatud Rahvaste Assamblee esindaja Taanis ning Euroopa liikumise Eesti Rahvuskomitee esimees. Pidas loenguid Århusi ülikoolis, mitmetes seltsides ja Karupi riiklikus seminaris.

Lisaks Vabadusristile on talle annetatud  Valgetähe III klass (1939), Poola Polonia Restituta ordeni IV klass (1934) ja Leedu Gediminase ordeni III klass (1936).

August Koern suri 11. jaanuaril 1989 Kopenhaagenis, tema tuhastatud põrm puistati Läänemerre.

23.08.1939
Molotovi-Ribbentropi pakt
Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu vahel. See sillutas teed Eesti Vabariigi peatsele okupeerimisele ja annekteerimisele.
1940-1945
Eesti Vabariigi tasalülitamine Nõukogude Liitu ja saatkonna sulgemine Kopenhaagenis Okupatsiooni tingimustes valitud Riigivolikogu avaistung. Järgmisel päeval toimunud koosolekul võeti vastu otsus Nõukogude Liiduga ühinemise kohta. Foto: Nädal Pildis, 1940
21. juunil 1940 teostati Eestis Punaarmee toel riigipööre. Algas Eesti Vabariigi tasalülitamine ja inkorporeerimine Nõukogude Liitu. Eesti NSV valitsus otsustas likvideerida kõik Eesti saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulaadid välismaal ning anda nende varad üle kohapealsetele NSV Liidu esindustele.

Taani välisministeerium andis augustis 1940 korralduse anda saatkond üle NSVLi esindajatele, lubades samas August Koernil Taani jääda, kuid ei tunnustanud teda Eesti diplomaatilise esindajana. Eesti saatkond Kopenhaagenis suleti detsembris 1940.

Pärast Saksa okupatsiooni (aprillist 1940) lõppu 1945. aastal, kui Taani sai taas ise oma välispoliitikat määrata, ei tunnustanud Taani Nõukogude okupatsiooni Eestis.

1945-1989
Taani mittetunnustamispoliitika. August Koern Eesti Vabariigi mitteametliku esindajana ja pagulasorganisatsioonid
Kuna Taani ei tunnustanud Nõukogude okupatsiooni Eestis, jäi nendel aastatel Eesti Vabariigi lippu Taanis üleval hoidma August Koern, kes jäi pärast juunipööret Taani elama Eesti saatkonnale kuuluvasse üürikorterisse ja temast sai üks aktiivsemaid Eesti riikliku järjepidevuse eest võitlejaid. Koern hoidis konsulaati töös kuni oma surmani 11. jaanuaril 1989. aastal.

Rootsis asunud Eesti pagulasorganisatsioonil – Eesti Rahvusnõukogul – oli esindus ka Taanis. Rahvusnõukogu tegeles Eesti olukorra selgitamise, märgukirjade saatmise ning sidemete loomise ja hoidmisega.

1988-1989
Laulev revolutsioon ja Taani toetus demokraatlikele liikumistele Balti kett. Foto: Harald Lepikson, Rahvusarhiiv
Laulev revolutsioon Eestis ja teistes Balti riikides 1988. aastal ning Berliini müüri langemine 1989. aastal tõid Balti riikidele kaasa laia rahvusvahelise toetuse. 23. augustil 1989 moodustati Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval kolme Balti riiki läbiv pikk inimkett, kus inimesed ühendasid käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale. 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate algul toetas Taani aktiivselt Eesti demokraatlikku liikumist.

 

 

 

1990 algus
Baltikum tõuseb unustusest - „Lühim tee Euroopasse on läbi Kopenhaageni“ (Lennart Meri) Lennart Meri pressikonverentsil välisministeeriumis 24. augustil 1991. Vasakult: nõunik Toivo Klaar, välisminister Lennart Meri ja nõunik Tiit Pruuli. Foto: Peeter Langovits

Väljavõte Taani endise välisministri Uffe Ellemann-Jenseni raamatust „Din egen dag er kort“ (kirjastus Aschehoug, 1996)

„Üha kaugemale ulatuvatel välisreisidel, mis võeti sageli ette saamaks rahvusvahelist tuge ning mõistmist, peatusid need kolm välisministrit sageli Kopenhaagenis. „Lühim tee Euroopasse on läbi Kopenhaageni,“ sõnas Lennart Meri, mis oli ka tõsi, sest Taani oli toona ainus Euroopa Liitu kuuluv Põhjamaa, kel oli erilised võimalused baltlaste toetamiseks.

Baltimaade poliitikud võisid takistamata välismaale sõita, kuid sidepidamine nendega nende kodumaal oli keeruline. Telefoniliinid „kulgesid läbi Moskva“ ja lisaks sellele, et neid loomulikult pealt kuulati, tekkis raskusi ka ühenduse hoidmisega. Lennart Meri oli näinud, kuidas ühe Soome parvlaeva kapten Tallinna sadamas laeva ülemisel tekil kasutas Dancalli mobiiltelefoni. Olles piisavalt kõrgel, oli kaptenil võimalik helistada Soome mobiilivõrgu levialas. Merile kingiti seejärel Taani mobiiltelefon ning järgmistel kuudel oli see väärtuslikuks sidevahendiks.“

LENNARTI TELEFON, omaaegne tehnika viimane sõna, abimees Eesti iseseisvuse taastamisel. Suhtluskanal oli välismaailmaga loodud Soome mobiilivõrgu kaudu. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Fotol nn LENNARTI TELEFON, omaaegne tehnika viimane sõna, abimees Eesti iseseisvuse taastamisel. Suhtluskanal oli välismaailmaga loodud Soome mobiilivõrgu kaudu.
Foto: välisministeeriumi arhiiv

(Tõlge pärineb S. Teesalu raamatust „Kilde Taani suhetest Eestiga. Taani Kultuuri Instituudi kahekümnendaks aastapäevaks“, Tallinn 2010)

Mobiiltelefon asub eksponaadina Eesti Rahva Muuseumis.

25.09.1990
Asutati Taani-Eesti Selts (Dansk-Estisk Selskab) Taani-Eesti Seltsi eestvõttel paigaldati Tallinnasse Taani Kuninga aeda Bornholmi graniidist valmistatud mälestuskivi Dannebrogi legendi 775. aastapäeva tähistamiseks 1994. aasta 15. juunil. Foto: Taani saatkond Tallinnas
Taani-Eesti Seltsi (Dansk-Estisk Selskab) asutasid 1990. aasta 25. septembril rühm taanlasi, kes toetasid ja pooldasid Eesti pürgimist iseseisvaks riigiks. Selts on Eesti arengut toetanud erinevatel aladel ja vahendanud koostööd Taani ja Eesti vahel. Selts soovis ühtlasi informeerida taanlasi elust Eestis ning hakkas välja andma uudislehte DES Nyt, mis ilmub tänaseni. Seltsi esimeheks on algusest peale olnud krahv Ulrich Holstein-Holsteinborg.
01.11.1990
Tallinnas avati Taani Kultuuri Instituudi kontor Taani Kultuuri Instituudi Tallinna kontori kauaaegse direktori Silvi Teesalu raamat „Kilde Taani suhetest Eestiga“ kirjeldab instituudi esimest 20 tööaastat ning toonaseid suhteid Taani ja Eesti vahel erinevatel tasanditel.
Sündmusi Baltimaades jälgiti Taanis tähelepanuga. Poliitilistel põhjustel ei olnud võimalik avada konsulaati, kuid Taani Kultuuri Instituut otsustas avada osakonna Baltimaades. Ajaleht Politiken algatas selleks korjanduse ning annetasid nii ettevõtted ja organisatsioonid kui ka üksikisikud.
1990. aasta juunis avati Taani Kultuuri Instituudi Balti osakond asukohaga Riias ning 1. novembril Tallinnas ja hiljem ka Vilniuses.
Instituudi ülesandeks oli tutvustada Taani kultuuri Baltimaades ning Baltimaade kultuuri Taanis. Korraldati kunstinäitusi, kontserte, koolide koostööd, õpetajatevahetusi, külastusprogramme jpm.

detsember 1990
Eesti saatkonna eelkäija Kopenhaagenis oli Balti Informatsioonikeskus
Kopenhaagenis alustas välisminister Lennart Meri eestvedamisel tegevust Balti Informatsioonikeskus, mis enne iseseisvuse taastamist kandis osati saatkonna funktsioone.

Arvo-Jürgen Alas meenutab raamatus “Teine tulemine, 1. osa”:

Eesti Vabariigi saatkonna loomine Taanis on tähelepanuväärne kahtlemata juba selle poolest, et see ei tekkinud tühjale kohale, vaid kasvas välja 1990. aastal loodud Balti Informatsioonikeskusest. Teatavasti oli tolleaegne Eesti välisminister ja hilisem president Lennart Meri suutnud veenda oma Taani kolleegi Uffe Ellemann-Jensenit niisuguse institutsiooni loomise vajalikkuses, ja kuna Taani poliitilised ringkonnad olid otsustanud seda ideed toetada ka majanduslikult, siis sai 1990. a detsembrikuus mõte teoks. 

20. detsembril toimus infokeskuse pidulik avamine Kopenhaagenis H.C. Anderseni bulvaril majas number 38, kus viibisid kohal nii Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen kui ka kõigi kolme Balti riigi välisministrid — Meri Eestist, Saudargas Leedust ja Jurkans Lätist, samuti rohkearvuliselt Taani poliiti kategelasi ja üldsuse esindajaid. Infokeskuse tulevaste töötajate hulgast viibis avamisel küll ainult käesolevate ridade autor, aga tegelik töö pidi ju algama alles 1. jaanuarist 1991. Vargsi arvasin, et saan enne töö algust jõulud Eestis veeta, mistõttu olin Taani kaasa võtnud vaid diplomaadikohvri kõige hädavajalikumate asjadega ja ”Vahva sõdur Švejki juhtumistega maailmasõja päevil“, kuid peagi selgus, et Nõukogude Liidu ja Balti riikide vahelise pinevuse suurenemine ei võimaldanud koju tagasipöördumisest unistadagi.

Esialgu olid taanlased andnud infokeskusele vaid lauad, toolid, telefoni ja ühe vana teleksiaparaadi, millega mul tuli saata Eesti  välisministeeriumile algelisel kombel kümnete meetrite pikkusi informatsioonilohesid; teleksiga trükkimine võttis muidugi rohkesti aega. Tööpäev kestis hommikust hilisööni. Olukord oli pinev. Eestis oldi ju ülimalt huvitatud, kuidas reageerib Taani ja kogu Põhjala Tallinnas, Vilniuses ja Riias arenevatele sündmustele. Hiljem sain ka faksi aparaadi ja töötingimused muutusid paremaks. Mõne aja pärast toodi kohale isegi Taani välisministeeriumist maha kantud vanad arvutid. Kuid poliitilise olukorra teravnemine, arvestades OMONi jõhkrusi Vilniuse teletorni juures ja Riias, aga ka pinevust Eestis, lükkas minu kolleegide saabumise aina edasi, ja tegelikult olin peaaegu kuni 1991. a jaanuari lõpuni ainus Baltimaade esindaja Taanis.

Infotöötluse ja teabe Eestisse saatmise kõrval tuli anda Taani ajalehtedele interv juusid, esineda Kopenhaageni Raekoja platsil toimunud massimiitingul jne. Kirjutasin Taani ajalehtedele ka ise. Näiteks ilmus Taani ajakirjanduses 1991. aastal artikleid, kus püüti tõestada, et Baltikumi rahvaste iseseisvuspüüdlused tekitavad üksnes rahvusvahelist ebastabiilsust, et Eestis möllab koletu natsionalism ja et samahästi võiks Austraaliast lahkulöömist taotleda Põhja-Queensland. Politikenis ilmunud pikemas kirjutises püüdsin seletada balti rahvaste
ajaloolist õigust iseseisvusele ja seda, et ksenofoobia ja rahvuslik eneseteadvus on ikkagi kaks erinevat asja.

Mõne aja pärast hakati Balti Informatsioonikeskust pidama siiski Eesti, Läti ja Leedu mitteametlikuks ühiseks saatkonnaks. Seda näitab kas või seegi, et peagi hakati meid — jaanuari lõpuks olid kohale jõudnud ka minu Läti ja Leedu kolleegid — kutsuma Kopenhaagenis paiknevate saatkondade vastuvõttudele, ja neid oli tollal Taani pealinnas juba üle viiekümne. Teisisõnu — Baltimaid hakati diplomaatilistes ringkondades juba respekteerima kui tulevasi iseseisvaid või õigemini — taasiseseisvuvaid — riike. See ei jäänud märkamata muidugi ka Moskvas. Komsomolskaja Pravdas avaldatud kirjutises väitis keegi sarkastiliselt, et NSV Liit võiks avada samalaadse propagandakeskuse Gröönimaa pealinnas Nuukis, et toetada Gröönimaa eraldumist Taanist.

Kuid ajad olid muutunud. Isegi Põhjamaade Nõukogu (PN) tegi Balti riikide iseseisvuse toetuseks oma 1991. a kevadisel istungjärgul Kopenhaagenis Eesti, Läti ja Leedu iseseisvusvõitlust toetava avalduse, mis oli tollal ennekuulmatu, kuna PN oli senini kiivalt välispoliitiliste avalduste tegemisest hoidunud. Ernst Jaaksoni legendaarse Eesti esinduse kõrval USAs oli Eesti väike infokeskus Kopenhaagenis 1991. a alguses tegelikult esimene pääsuke, mis kuulutas ette Eesti tagasijõudmist Euroopasse ja taastumist maailmakaardil. 

30.01.1991
Tallinnas avati Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo avamine. Põhjamaade Ministrite Nõukogu esimees Thor Pedersen ja Eesti riigiminister Raivo Vare kätlemas. Foto: Toomas Volmer, Rahvusarhiiv
Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo avamine. Põhjamaade Ministrite Nõukogu esimees Thor Pedersen ja Eesti riigiminister Raivo Vare kätlemas. Foto: Toomas Volmer, Rahvusarhiiv
1991
Tartu Ülikoolis avati skandinavistika osakond Skandinavistika osakond 1996. aastal Tartu Ülikooli peahoone ruumis 301. Pildil norra lektor Tor Hanseth, üliõpilane Mart Laidmets, taani lektor Lars Arndal, skandinavistika professor Stig Örjan Ohlsson. Foto Ruth Laidmetsa erakogust
Tartu Ülikooli skandinavistika osakond avati 1991. aastal ja sai endale hubase ruumi peahoone ruumis 301, kus asusid koos nii lektorite töökohad kui raamatukogu ja kus viidi läbi ka tunde.
Taani keelt sai osakonnas õppida algusest peale ning esimene lektor oli Gerd Lütken.
Aastal 1994 allkirjastasid Taani haridusminister Ole Vig Jensen ja Eesti kultuuri- ja haridusminister Paul-Eerik Rummo haridusalase koostööleppe, mille alusel avati eraldi taani keele ja kirjanduse eriala ning õppima asus esimene kursus.
Vaheldumisi hakati vastu võtma rootsi, norra ja taani filolooge ning praegu toimub igale keelele vastuvõtt vastavalt igal kolmandal aastal.
märts 1991
Välisministrid Uffe Ellemann-Jensen ja Lennart Meri Tuju on hea. Lennart Meri ja tollane Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen Toompeal kuulsas Meri kabinetis. Foto: välisministeeriumi arhiiv
Välisminister Lennart Meri ja Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen kirjutasid Kopenhaagenis märtsis 1991 alla lepingule, mis kinnitas, et diplomaatilised suhted taastatakse, kui olukord seda võimaldab.

Väljavõte raamatust „Teine tulemine“ (2. osa), Jüri Luik meenutab:

 Paar riiki otsustasid hakata meiega diplomaatilisel tasemel suhtlema. Kuigi nad ei olnud toonast valitsust otseselt tunnustanud, otsustasid nad Meri vastu võtta kui riigi välisministrit, sini-must-valge lehvides. Taani tollane välisminister Uffe Ellemann-Jensen oli tuntud liberaal. Tema oli esimene, kes kutsus Meri 1991. aasta märtsis nii-öelda poolametlikule visiidile. Tollel ajal ei olnud meil võimalik lennukipileteid osta. Sõitsime praamiga Rootsi ja edasi rongiga Kopenhaageni keskvaksalisse. Ütleme ausalt, Taani protokoll ei olnud tõenäoliselt kunagi käinud ametliku visiidi raames kellelgi vastas keskvaksalis. Olime valmistunud selleks, et hakkame raudteejaamas taksot otsima. Aga kui me oma pakkidega viimaste seas rongist välja astusime, oli meie üllatuseks perroonile tõmmatud punane vaip, millel seisis Uffe Ellemann-Jensen Taani kuninglikku mundrisse riietatud auvahtkonnaga, mõõgad käes. Meie jaoks oli see esimene kord ja täiesti vapustav.

Jaamahoone ees seisis hiiglaslik korteež, Taani politsei mootorrattad ees ja taga. Meie jaoks oli kõige olulisem, et auto peal oli Taani lipp ja sini-must-valge lipp. Ka jaamahoone ees vardas lehvis sini-must-valge! Esmakordselt! Istusime pidulikult autodesse, aga hotell, kus me pidime ööbima, asus kahjuks otse üle väljaku jaamahoone vastas. Nii et kogu see hiiglaslik korteež tegi u-kujulise pöörde ja Radissoni ette sõit võttis umbes kümme sekundit. Meri oleks tahtnud sõitu pisut kauem nautida. Ellemann-Jensenil varrukast haarates tegi ta ettepaneku veel pisut ringi sõita. Nii me kihutasimegi hiiglasliku korteežiga, vilkurite saatel, mööda Kopenhaagenit ja lihtsalt nautisime seda tunnet.

24.08.1991
Taani välisminister Uffe Ellemann-Jenseni õnnitlus Eesti välisminister Lennart Merile iseseisvuse taastamise puhul Foto: välisministeeriumi arhiiv
26.08.1991
Eesti ja Taani vahelised diplomaatilised suhted taastatakse. Eesti, Läti, Leedu ja Taani välisministrite ühiskommünikee Ühiskommünikee 26.08.1991. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Ühiskommünikee 26.08.1991. Foto: välisministeeriumi arhiiv

26.-27.08.1991
Välisvisiidil olnud Eesti ministreid võttis oma suveresidentsis vastu Taani kuninganna 1991 Lindpere memo. Foto: välisministeeriumi arhiiv
Väljavõte Heiki Lindpere memost (välisministeeriumi arhiiv)
1991
Eesti Vabariigi esimeseks suursaadikuks pärast Teist maailmasõda määrati Arvo-Jürgen Alas, kes resideerus Kopenhaagenis 1991 Arvo Jürgen Alas. Foto: Tiit Veermäe, Rahvusarhiiv

Hilisemad Eesti suursaadikud Taanis:

  • Jüri Kahn (1996–2001)
  • Taavi Toom (2001–2006)
  • Meelike Palli (2006–2011)
  • Katrin Kivi (2011–2015)
  • Märt Volmer (2015–2019)
  • William Mart Laanemäe (2020–…)
august 1991
Taani esimeseks suursaadikuks pärast Teist maailmasõda Eesti Vabariigis määrati Otto Borch Suursaadik Otto Rose Borch ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel Kadrioru lossi aias, paremal välisministeeriumi informatsiooniosakonna töötaja Tiia Kangert (praegu Miller) Foto: välisministeeriumi arhiiv
Taani saatkond avati Eesti välisministeeriumi maja kuuendal korrusel, mis oli erakordne olukord. Reeglina ei asu välisriigi saatkonnad välisministeeriumi hoones.

Hilisemad Taani suursaadikud Eestis:

  • Sven Erik Nordberg (1991–1994)
  • Svend Roed Nielsen (1995–2000)
  • Jørgen Munk Rasmussen (2000–2005)
  • Kirsten Rosenvold Geelan (2005–2009)
  • Uffe A. Balslev (2009–2012)
  • Søren Kelstrup (2012–2017)
  • Kristina Miskowiak Beckvard (2017–…)
november 1991
Taani peaminister Poul Schlüter oli esimese Euroopa peaministrina Eestis visiidil Taani peaminister Poul Schlüter ja Taani suursaadik Sven-Erik Nordberg Taani saatkonna ruumides Rävala pst. Foto: Rahvusarhiiv, Toomas Volmer
Fotol on Taani peaminister Poul Schlüter ja Taani suursaadik Sven-Erik Nordberg Taani saatkonna ruumides Rävala pst 8 (tänapäeval Islandi väljak 1), tollases ja praeguses Eesti välisministeeriumis. Foto: Rahvusarhiiv, Toomas Volmer
27.-28. juuli 1992
Eestit külastasid Taani kuninganna Margrethe II ja prints Henrik Kuninganna Margarethe II koos prints Henriku ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli ja proua Ingrid Rüütliga Tallinna sadamas pärast saabumist kuningliku jahi Dannebrogiga. Foto: välisministeeriumi arhiiv
Fotol on kuninganna Margrethe II koos prints Henriku ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli ja proua Ingrid Rüütliga Tallinna sadamas pärast saabumist kuningliku jahi Dannebrogiga. Foto: välisministeeriumi arhiiv
1992-1993
Eesti ja Taani vahelised lepingud
28. juulil 1992 sõlmiti Taani Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel majandus-, tööstus- ja tehnilise koostöö leping.

1. mail 1993 sõlmis Taani Kuningriik esimese Põhjamaade riigina Eesti Vabariigiga viisakohustuse kaotamise lepingu.

28. juulil 1992 sõlmiti Taani Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel majandus-, tööstus- ja tehnilise koostöö leping.

1. mail 1993 sõlmis Taani Kuningriik esimese Põhjamaade riigina Eesti Vabariigiga viisakohustuse kaotamise lepingu.

 

 

1993-2003
Aastatel 1993 - 2003 toimus tihe suhtlus ja mitmeid olulisi visiite Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen kohtumas Eesti peaminister Mart Laariga, märts 2000. Foto: Erik Peinar, välisministeeriumi arhiiv
  • Taani Kuningriiki külastas peaminister Mart Laar, 1993. aasta september
  • Peaminister Poul Nyrup Rasmussen visiit Eestisse 29. – 31. märts 1995
  • Peaminister Poul Nyrup Rasmussen visiit Eestisse 3. – 5. märts 2000
  • Peaminister Anders Fogh Rasmussen Tartu Rattarallil 26. mai 2002
juuni 1996
Populaarsetel Tallinna vanalinnapäevadel osales Taani printsess Benedikte Printsesse Benedikte kohtumas Katariina Gildi kunstnikega, kätlemas keraamik Kadri Jäätmaga. Foto: Voldemar Maask, välisministeeriumi arhiiv
Tallinna 15. vanalinnapäevad toimusid motoga „Tallinn Euroopa ristteel“. Igal Tallinna kunagi valitsenud riigil oli oma päev ning Taani päeva saabus avama Taani kuninganna Margrethe II noorem õde printsess Benedikte koos abikaasa prints Richardiga.

Mustpeade majas osales printsess Benedikte Pia Mesterton Graae maalide ja Harald Havsteen Mikkelseni videokunstinäituse „Aias“ avamisel. Printsessi auks toimus Taani saatkonna ja Taani Kultuuri Instituudi vastuvõtt kohvikus Kloostri Ait, kus külalistele musitseerisid Taani muusikud. (S. Teesalu, „Kilde Taani suhetest Eestiga. Taani Kultuuri Instituudi kahekümnendaks aastapäevaks“, Tallinn 2010)

13.01.1999
Avati uus ja kaasaegne Taani saatkonnahoone Wismari tänav 5 Taani saatkond Wismarir tänaval. Foto: Taani saatkond Tallinnas
Taani suursaatkonna hoone Tallinnas Wismari tänaval avati ametlikult 13. jaanuaril 1999. aastal. Avamistseremoonial viibisid tolleaegne Taani välisminister Niels Helveg Petersen ja Eesti peaminister Mart Siimann, sündmust väisas ka President Lennart Meri.

Taani saatkonna avamine 1999. Foto: Taani saatkond Tallinnas

Saatkonna hoone kujundasid Taani arhitektid Bøje Lundgaard ja Lene Tranberg.

12.05.2001
Eesti võitis esimest korda ajaloos Kopenhaagenis toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse 2001_Dave_Benton_Tanel_Padar. Allikas: https://www.eurovisioon.ee/eurolaul.php?id=2001
Tanel Padar ja Dave Benton tegid Taanis ajalugu, võites esimest korda Eesti nimel Eurovisiooni lauluga „Everybody“. Parkeni staadionil toimunud 2001. aasta Eurovisioonil oli 38 000 kohalviibinud külalist.
04.06.2003
Esimese riigina Euroopa Liidus ratifitseeris Taani Kuningriik Eesti ühinemislepingu Euroopa Liiduga 2003 leping. Foto välisministeeriumi arhiiv
2004
29. märtsil sai Eestist NATO liige ja 1. mail Euroopa Liidu liige 2004 Eesti-lipu-heiskamine-NATO-peakorteri-ees-Brüsselis. Foto: välisministeeriumi arhiiv
juuli 2004
Taani kuninglik õhuvägi Balti riikide õhuturbemissioonil Taani suursaadik Søren Kelstrup Ämari lennuväebaasis tervitamas Balti õhuturbemissioonile saabunud Taani sõjaväelasi (2014). Foto: Taani Saatkond Tallinnas
Pärast Eesti ühinemist NATO-ga alustas Balti õhuturbemissioon ööpäevaringse Balti riikide õhuruumi valvega, mida NATO riigid viivad läbi kolmekuuliste rotatsioonide kaupa. NATO missioonid kasutasid baasina Eestis Ämari lennubaasi ja Šiauliai õhujõudude baasi Leedus.

Taani kuninglike õhujõudude hävituslennukid F-16 on osalenud Balti õhuturbemissioonil selle algusest 2004. aastal ja edasi aastatel 2009, 2011, 2013, 2014, 2018 ja 2019 ning järgmisena uuesti 2021. aasta lõpul.

Aastal 2014 oli Taani esimene riik, mis kasutas Ämari lennujaama Balti õhuturbemissiooni jaoks. Teised Taani missioonid on kasutanud Leedu lennubaasi.

2004-2009
Vastastikused tähtsamad visiidid Rasmussen ja Ansip 2008. Foto: välisministeeriumi arhiiv
  • September 2004 – Taani Kuningriiki külastab Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel
  • Mai 2005 – Eestit külastab Taani Kuningriigi peaminister Anders Fogh Rasmussen
  • Mai 2006 – Taani Kuningriiki külastab Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip
  • Aprill 2008 – Eestit külastab Taani Kuningriigi peaminister Anders Fogh Rasmussen
  • Märts 2009 – Eestit külastab Taani Kuningriigi peaminister Anders Fogh Rasmussen
2007
Asutati Taani ja Eesti kaubanduskoda

Taani-Eesti Kaubanduskoja eesmärgiks on arendada majandussuhteid kahe riigi: Taani ja Eesti vahel.

Kaubanduskoda on sotsiaalne võrgustik, mis aitab ettevõtjatel üksteist leida ning toetada teineteist teadmiste, kogemuste ja kontaktidega.

Korraldatakse jooksvalt ärilisi kui vaba aja sündmusi: seminare, konverentse, spordisündmusi, ettevõtete külastusi, delegatsioone Eestisse ja Taani.

Lisaks pakutakse erinevaid äriteenuseid sh turu ülevaade, ärikultuuri tutvustamine, kontaktide leidmine, ettevõtete omavaheline kokku viimine. Loe edasi siit

 

 

2008
Arvo Pärdile omistati mainekas Léonie Sonningi preemia arvo_part_sonnigmusic.org
Arvo Pärdil on ainulaadselt õnnestunud komponeerida nüüdisaegset muusikat, luues kooskõla õigeusu kiriku religioosse universumiga ja tuginedes iidsete meistrite muusikalistele kogemustele.

Léonie Sonningi preemia esimene laureaat oli Igor Stravinski aastal 1959. Laureaatide hulka kuuluvad teiste hulgas veel Benjamin Britten, Dmitri Šostakovitš ja Per Nørgård. Loe edasi siit

2010-2016
Vastastikused tähtsamad visiidid Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Taanis 2015. Ilves kohtumas kuninganna Margrethe II-ga. Foto: Annika Haas, Vabariigi Presidendi Kantselei
  • Oktoober 2011 – Eestit külastas Taani Kuningriigi peaminister Helle Thorning-Schmidt
  • Oktoober 2011 – Taani Kuningriiki külastas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves
  • Mai 2012 – Taani Kuningriiki külastas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves
  • Juuni 2012 – Taani Kuningriiki külastas Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip
  • Aprill 2014 – Eestit külastas Taani Kuningriigi kroonprintsess Mary
  • November 2015 – Taani Kuningriiki külastas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves
  • Oktoober 2016 – Taani Kuningriiki külastas Eesti Vabariigi peaminister Taavi Rõivas
juuni 2016
Taani sõdurid Eestis NATO suurendatud kohaloleku raames Taani peaminister Mette Frederiksen külastas Taani sõdureid Tapa sõjaväebaasis septembris 2020. Foto: Taani saatkond Tallinnas
NATO tippkohtumisel Varssavis 2016. aasta juunis otsustasid liikmesriigid tugevdada NATO kohalolekut Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas (NATO enhanced Forward Presence – eFP).

Taani panustab 200 sõduriga Tapal asuvas eFP lahingugrupis, mille juhtriik on Suurbritannia.
Esimest korda saatis Taani sõdurid Eestisse 2018. aastal ja uuesti 2020. aastal.

 

 

september 2017
Taani suursaadikuks Eesti Vabariigis määrati Kristina Miskowiak Beckvard 2017 Kristina_Miskowiak_Beckvard. Foto: Taani saatkond
Taani Kuningriigi suursaatkond Tallinnas asub aadressil Wismari 5
26.09.2017
Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid viibis Taanis visiidil
President Kaljulaid kohtus Kopenhaagenis Taani kuninganna Margrethe II ja peaminister Lars Løkke Rasmusseniga.
jaanuar 2018
Eestit külastas Taani Kuningriigi peaminister Lars Løkke Rasmussen ja kaitseminister Claus Hjort Frederiksen 2018 Lars Lokke Rasmussen kohtumas Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga. Foto: Taani saatkond Tallinnas
  • Loe selle visiidi kohta pikemalt siit
15.-16.06.2019
Eestit külastas Taani kuninganna Margrethe II, et tähistada Dannebrogi 800. aastapäeva 2019 Margrethe II. Foto: välisministeeriumi arhiiv
Taani kuninganna visiit Eestisse 15.–16. juunil ning sellega seotud sündmused tähistasid eelkõige häid suhteid Taaniga ning mõlema riigi olulisi sündmusi. Dannebrog 800 kõrval tähistas Taani visiidiga ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ja Eesti lipu 135. sünnipäeva.

Taanlastele on ajalooliselt Eestiga seotud lipp väga tähtis ning lipu 800. aastapäev andis põhjuse tuua esile ja rõhutada häid suhteid ja tähistada seda, mis meid ühendab.

Kuninganna visiit kujunes väga meeleolukaks ja suviseks rahvarohkeks ürituseks, mis leidis Eesti meedias laia kajastust. Sündmus tõi Tallinnase ka suurel hulgal Taani turiste.

2020
Eesti suursaadikuks Taani Kuningriigis määrati Mart Laanemäe Välisministeeriumi kantsler Rainer Saksa visiit Kopenhaagenisse jaanuaris 2020. vasakult: Suursaadik Mart Laanemäe, Idapartnerluskeskuse juht Gert Antsu, Erkki Koort. Foto: Eesti saatkond Taanis
Fotol on suursaadik Mart Laanemäe välisministeeriumi kantsler Rainer Saksa visiidi ajal Kopenhaagenis, jaanuar 2020. Vasakult: Suursaadik Mart Laanemäe, Idapartnerluskeskuse juht Gert Antsu, Erkki Koort. Foto: Eesti saatkond Taanis
2021
Eesti Vabariigi suursaatkond Kopenhaagenis asub aadressil Fredriksgade 20
Eestil on lisaks saatkonnale aukonsulaadid järgmistes linnades: Aalborg (Prinsensgade 15), Århus (Ryesgade 31), Fredericia (Treldevej 183), Holsteinborg (Ørslevvej 334),  Odenses (Sivlandvænget 29) ja Vordingborgis (Stavreby Strandvej 4).

 

05.02.2021
Möödub sada aastat sellest, kui Taani tunnustas Eesti Vabariiki de jure ja pandi alus ametlikele diplomaatilistele suhetele