Välisminister Margus Tsahkna osales täna, 23. juunil Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil. Kohtumisel keskenduti Ukraina toetamisele, Venemaa jätkuvale survestamisele, ELi ja Hiina suhetele, Lähis-Ida olukorrale ning olukorrale Gruusias.
„Tänased arutelud Euroopa Liidu välisasjade nõukogus kinnitasid ELi otsustavust Ukraina toetamisel ja Venemaa survestamisel ning ka seda, et hoolimata konfliktidest Lähis-Idas jääb Vene agressioonisõda ELi jaoks prioriteetseks julgeoleküsimuseks,“ ütles välisminister. Tsahkna rõhutas, et Eesti toetab jõulise 18. sanktsioonipaketi kiiret vastuvõtmist. „Kuigi me oleksime eelistanud liikuda edasi juba tänasel ELi väliasjade nõukogul, tuleb nüüd teatud poliitilised otsused teha läheneval Euroopa Liidu Ülemkogul. On kahetsusväärne, et seni pole saavutatud konsensust,” ütles välisminister Tsahkna. „Eesti peab oluliseks, et pakett hõlmaks ka Nord Stream 1 ja Nord Stream 2 torujuhtmeid ning et nafta hinnalagi langetataks 45 dollarile barreli kohta,“ rõhutas välisminister.
„Olen lootusrikas, et juba neljapäeval algav Ülemkogu viib paketi lõpule nii kiiresti, kui olukord nõuab. Aeg on oluline – iga viivitus annab Venemaale ruumi kohanemiseks. Eesti jätkab tugevamate, ulatuslikumate ja jõustatavamate sanktsioonide propageerimist, eelkõige seoses meetmetest kõrvalehoidmise ja kriitiliste tehnoloogiate käsitlemisega. Peame hoidma oma strateegilist fookust: Kremli sõjamasina nõrgestamine ja Ukraina võidu toetamine,“ lausus Tsahkna.
Samuti toonitas välisminister varilaevastiku tegevuse tõkestamise vajadust ning seda, et Venemaa külmutatud varade puhul ei piisa üksnes nende säilitamisest – tuleb liikuda edasi lahendustega, kuidas neid varasid sihipäraselt kasutada.
Tsahkna toonitas ELi välisministrite kohtumisel ka seda, et aeg on küps, et liikuda edasi Ukraina liitumiskõnelustega ning avada läbirääkimiste esimene valdkond. „Ukraina on täitnud kõik vajalikud tingimused, et liitumiskõneluste esimene voor avada, ning nüüd on Euroopa Liidul vaja astuda otsustav samm,“ ütles Tsahkna.
Kohtumisel arutati ka ELi-Hiina suhteid ning Hiina rolli Venemaa agressioonisõja võimaldajana. „Venemaa agressioonisõja võimaldamisel on selge oht Euroopa julgeolekule,“ märkis Tsahkna.
Lähis-Ida teemal rõhutas Tsahkna vajadust jätkata diplomaatilisi pingutusi piirkonna stabiliseerimiseks, eelkõige Iraani survestamist tuumaläbirääkimiste juurde naasma. „On ülioluline, et sõjategevus Iraani ja Iisraeli vahel lõppeks ning olukord ei eskaleeruks,“ sõnas ta. Ta toonitas ka, et EL ei tohi mööda vaadata humanitaarkriisist Gazas. „EL peab jätkuvalt nõudma viivitamatut ja alalist relvarahu, kõigi pantvangide vabastamist ning takistusteta humanitaarabi andmist kooskõlas rahvusvahelise õigusega.“
Kohtumisel käsitleti ka üha keerulisemat olukorda Gruusias. „Uue repressioonilaine tõttu peab Euroopa Liit avaldama Gruusia võimudele survet, kehtestades sihipärased sanktsioonid ning kaaludes viisavabaduse peatamist,“ ütles Tsahkna.
Lisainfo
avalike suhete osakond
[email protected]