Välisminister Margus Tsahkna osales täna, 8. mail Balti Ministrite Nõukogu esindajana kohtumisel Balti Assamblee presiidiumi liikmetega ning sellele järgnenud paneelarutelul, kus keskenduti demokraatlike ühiskondade vastupanuvõime tugevdamisele, piirkondlikule julgeolekule ja Ukraina toetamisele.
Eesti on tänavu lisaks Põhjala-Balti koostööformaadile ka Balti Ministrite Nõukogu eesistuja. Kohtumisel rõhutas minister vajadust muuta Balti koostöö senisest paindlikumaks ja kaasaegsemaks, et tulla toime kiiresti muutuva julgeolekukeskkonna ning uute geopoliitiliste väljakutsetega. „Balti riigid peavad jätkama ühtset ja kindlameelset tegutsemist nii Ukraina toetamisel kui ka meie enda kaitsevõime ja ühiskondade kerksuse tugevdamisel. Julgeolek ei tähenda ainult sõjalist kaitset, vaid ka vastupanuvõimet infosõjale, välismõjutustele ja ühiskondliku sidususe hoidmist,“ ütles Tsahkna.
Minister tõi esile Eesti eesistumise peamised prioriteedid Balti koostöös: piirkonna julgeoleku tugevdamine, sealhulgas toidujulgeolek ja tarneahelate toimepidevus; piiriüleste ühenduste arendamine, sealhulgas Rail Balticu edenemine ja elutähtsa taristu kaitse, ning Ukraina jätkuv igakülgne toetamine.
Vestlusringis rõhutas Tsahkna, et Baltimaid ei saa käsitleda eraldiseisvana, vaid osana laiemast Põhjala-Balti piirkonnast, mida ühendavad ühine ohutaju ja arusaam Venemaa agressiivsest käitumisest. Tema sõnul sõltub Euroopa julgeolek otseselt sellest, kas suudetakse jätkata tugevat toetust Ukrainale. „Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukraina vastu on kestnud juba üle 1500 päeva. Meie ülesanne on tagada, et Euroopa ajalugu ei korduks ning et autoritaarsus ja agressioon ei määraks meie piirkonna tulevikku,“ ütles Tsahkna lõpetuseks.
Pildid (Autor: Riigikogu): https://fotoarhiiv.riigikogu.ee/xv-riigikogu/xv-riigikogu-delegatsioonid/balti-assamblee-ja-balti-ministrite-noukogu-konverents/
Lisainfo
avalike suhete osakond
[email protected]