Vabariigi Valitsus kiitis täna, 19. märtsil heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2025. aasta majandusjulgeoleku teatise ja RESourceEU tegevuskava kohta. Mõlema eesmärk on vähendada Euroopa sõltuvust üksikutest ja suure riskiga tarnijatest ning kindlustada kriitiliste toormete varustuskindlus.
„Majandus- ja julgeolekukeskkond maailmas on muutunud ebakindlamaks. See tähendab, et ka kaubanduspoliitikat kasutatakse strateegilise relvana, millega riigid oma julgeolekupoliitilisi huvisid realiseerivad,” ütles välisminister Tsahkna.
Ministri sõnul on Eesti jaoks oluline vähendada Euroopa haavatavust väliskaubandusest tulevate šokkide suhtes ja et meie ettevõtetel oleks kindel ligipääs vajalikele toormetele ja tehnoloogiatele. Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on laienenud hübriidoperatsiooniks Euroopa vastu. Pingeline olukord Lähis-Idas ning Ameerika Ühendriikide ja Hiina vaheline konkurents mõjutavad samuti Euroopat ja meie konkurentsivõimet.
„Kui sõltume näiteks mõne kriitilise toorme puhul liigselt ühest riigist, võib see riik kasutada seda sõltuvust survevahendina. Lisaks otsesele majanduslikule mõjule võib see muutuda ka julgeolekuriskiks. Just seetõttu toetame Euroopa Liidu samme, mis tugevdavad tarneahelaid ja vähendavad strateegilisi sõltuvusi,“ sõnas Tsahkna ning lisas, et selleks peavad meil olema usaldusväärsed partnerid ning oma tootmisvõimekused.
Suure riskiga sõltuvused võivad mõjutada väga erinevaid valdkondi alates energeetikast, toidujulgeolekust, tervishoiust kuni erinevate tööstuste ja kaitsevõimeni. ELi kokkulepitud eesmärk on, et ühelgi puhul ei sõltutaks ühest tarnijast rohkem kui 65% ulatuses.
Eesti rõhutab, et Euroopa Liidu majandusjulgeoleku tugevdamine peab toimuma kooskõlas liidu pikaajalise kaubanduspoliitikaga. Tsahkna sõnul ei tähenda majandusjulgeoleku tugevdamine Euroopa sulgumist, vaid suurendab piirkonna majanduslikku turvatunnet. „Eesti huvides on avatud ja reeglitel põhinev kaubandus, mis toetab meie ettevõtete konkurentsivõimet ja ligipääsu välisturgudele,“ ütles minister.
Euroopa Liidu fookuses on ka kriitilised toormed, näiteks haruldased muldmetallid, mis on vajalikud taastuvenergia, infotehnoloogia, akude, kaitsetööstuse ja paljude teiste valdkondade jaoks. Euroopa Komisjon plaanib 2026. aastal luua Euroopa kriitiliste toormete keskuse, mille ülesanne on varundada kriitilisi toormeid ja parandada kogu liidu seire- ja analüüsivõimekust.
„Kuna Eestis on Euroopas ainulaadne püsimagnetite ja haruldaste muldmetallide töötlemise tööstus, siis plaanime teha ettepaneku luua üks Euroopa varude keskustest Eestisse. See toetaks nii meie ettevõtteid kui ka teadusasutusi ning suurendaks Eesti rolli Euroopa strateegiliste otsuste kujundamisel,“ ütles Tsahkna.
Euroopa Komisjon plaanib järgmise 12 kuu jooksul mobiliseerida kriitiliste toormete ja strateegiliste projektide jaoks 3 miljardit eurot. Eestil on võimalik neist meetmetest osa saada nii tööstuse arendamiseks kui ka teadus- ja arendustegevuse toetamiseks.
Lisainfo
avalike suhete osakond
[email protected]
www.vm.ee | @MFAestonia