Täna, 16. aprillil otsustas valitsus toetada Euroopa Liidu ja Mehhiko partnerluslepingu ning kaubanduse vahelepingu allkirjastamist. Lepingud avavad Eesti ettevõtetele ukse enam kui 130 miljoni elanikuga turule.
„Hoolimata geopoliitiliselt üsna heitlikust ajast on avanenud ka võimalusi. Pikalt läbi räägitud Euroopa Liidu-Mercosuri vabakaubandusleping kohaldatakse ajutiselt juba 1. mail, Indiaga on samuti värske kokkulepe sõlmitud ning nüüd liigume ka Mehhikoga edasi. See kõik avab nii Eesti kui ka teistele Euroopa ettevõtjatele suurtel kasvuturgudel uusi võimalusi ning tugevdab reeglitel põhinevat maailmakorda,“ ütles välisminister Margus Tsahkna.
Mehhiko on Ladina‑Ameerika suuruselt teine majandus ja ELi jaoks piirkonna olulisuselt teine ekspordisihtkoht – 2024. aastal ulatus ELi eksport Mehhikosse 82 miljardi euroni. Uus kokkulepe kaotab tollitariifid pea 99% kaupade puhul ning kaotab ligikaudu 95% Mehhiko tollimaksudest ELi põllumajandustoodetele. Samuti lihtsustab see regulatsioone ja tolliprotseduure.
Välisministri sõnul pakub leping paremat ligipääsu seni alakasutatud, kuid kiiresti kasvavale turule, toetades eksporti, investeeringuid ja meie ettevõtete konkurentsivõimet. „Mehhiko on ka maailma vaates suur ning kasvava keskklassiga riik, kus on turgu nii IT-teenustele, tööstuskaupadele kui ka toidutööstusele. Kui praegu ekspordime Mehhikosse ligi 90 miljoni euro väärtuses, siis tollide kaotamine aitab meil seda numbrit kasvatada,“ selgitas Tsahkna.
Tema sõnul on vabakaubandus- ja partnerluslepingutel ka laiem poliitiline ning strateegiline tähtsus. „See tugevdab Eesti kahepoolseid suhteid Mehhikoga ja kinnitab Euroopa Liitu tõsiseltvõetava väärtuspõhise partnerina. Samuti toetab see meie majandusjulgeolekut. Nimelt Mehhiko on oluline sõlmpunkt Euroopa ettevõtete tootmis- ja tarneahelates, eriti kriitiliste metallide ja mineraalide puhul,“ sõnas Tsahkna.
Mehhiko on näiteks arvestatav liitiumi ressursside omanik, mida vajatakse muu hulgas aku- ja elektroonikatööstuses.
Partnerlusleping on ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses, mistõttu tuleb see allkirjastada ka Eesti nimel ning esitada riigikogule ratifitseerimiseks. Kaubanduse vaheleping kuulub ELi ainupädevusse ning saab jõustuda varem, andes ettevõtjatele kiirema ligipääsu uutele turuvõimalustele.
Lisainfo:
avalike suhete osakond
[email protected]
www.vm.ee | @MFAestonia