18.10.2024
Täna, 18. oktoobril viibis välisminister Margus Tsahkna Leedus Vilniuses, kus ta osales Balti Nõukogu 30. istungil, kohtus oma kolleegi, Leedu välisministri Gabrielius Landsbergisega ja külastas kohalikke kaitsetööstusettevõtteid.
Kohtumisel Leedu välisministri Gabrielius Landsbergisega keskenduti regionaalsele julgeolekule, transatlantilistele suhetele, Põhjala-Balti koostöö olulisusele ja kasvavale rollile maailmas ning Ukraina jätkuvale toetamisele. Arutades julgeolekuolukorda Euroopas, tõdes Tsahkna, et ainuüksi kolme Balti riigi roll rahvusvahelisel areenil oluliste teemade tõstatamisel on suurem kui meie pindala ja rahvaarv. Lisaks tunnustas Tsahkna Landsbergist märgatava ja hindamatu töö eest välispoliitika kujundamisel ja Balti Assamblee juhtimisel.
Minister osales Balti Nõukogu 30. istungil kõnega, kus rõhutas, et tänavu novembriks on kestnud Venemaa sõda Ukrainas 1000 päeva ja veebruariks kolm aastat. „Me peame endale aru andma, et Ukraina olukord on väga keeruline ja meie jaoks on Ukraina küsimus eksistentsiaalne. Me oleme vabad rahvad tänu sellele, et rahvusvaheline õigus kehtib. Venemaa sõda Ukraina vastu on demokraatliku riigikorralduse ja rahvusvahelise õiguse hävitamine,“ ütles Tsahkna oma kõnes. „Praegune julgeolekuolukord mõjutab meie tulevasi põlvkondi. Agressorile aitab vastu seista meie ühtsus ja koostegutsemine, mistõttu on regionaalne koostöö praegu tähtsam kui kunagi varem.“
„Balti riigid saavad enda kindlustamisel paljutki ise ära teha ning oleme õigel teel,“ ütles Tsahkna. „Rail Balticu valmimine on ülioluline ja pingutame, et säiliks Euroopa Liidu rahastus – see on meie ühendus Euroopaga ja lisaks on sellel piirkonna jaoks ka oluline julgeolekumõõde.“ Tsahkna tõi välja Balti riikide ühtse ning Venemaast sõltumatu elektri- ja gaasituru toimimise kui olulise verstaposti, millest peaksid juhinduma ka teised riigid Euroopas.
Visiidi käigus külastas minister uuenduslikke Leedu kaitsetööstusettevõtteid.
Balti Nõukogu on Balti riikide valitsuste ja parlamentide vaheline koostööformaat, mis koguneb kord aastas koos Balti Assamblee istungjärguga Balti koostöö eesistujariigi parlamendis. 2024. aastal juhib Balti koostööd Leedu, järgmisel aastal Läti. Leedu prioriteedid käesoleval aastal on piirkondlik julgeolek, taristu kaitse ning Ukraina toetamine. Läti prioriteedid 2025. aastal on regiooni julgeolek ning vastupanu, Ukraina toetamine, regionaalsed ühendused, energiajulgeolek ja piirkonda investeeringute meelitamine.
Pildid: Välisminister Tsahkna Vilniuses 18.10 | Flickr
Lisainfo
avalike suhete osakond
[email protected]