Eesti kehtestas eelmisel nädalal esimesele 261-le Venemaa agressorväe võitlejale, kes on osalenud Ukraina-vastases agressioonis, alalise sissesõidukeelu Schengeni alale. Eesti eesmärk on, et Schengeni keeld laieneks kõigile Venemaa eest Ukrainas võidelnutele ja selles tuleb riikidel tugevamat koostööd teha.
„Venemaa ridades on Ukraina vastu võidelnud üle miljoni Venemaa kodaniku,“ ütles Tsahkna. „Nende hulgas on vanglatest rindele suunatud süüdimõistetud kurjategijaid ja selgelt Euroopa-vaenulikult meelestatud isikuid.“
Tsahkna rõhutas, et nende võimalik reisimine Schengeni alale või siia elama asumine kujutab endast nii kuritegelikku kui julgeolekuohtu, sest endised võitlejad on Venemaa eriteenistustele sobiv värbamisreserv, keda saab kasutada sabotaaži, õõnestustegevuse ja organiseeritud kuritegevuses osalemise eesmärgil Euroopa pinnal.
„Isikutel, kes on osalenud Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu, ei ole kohta vabas Euroopas. Meil on kohustus kaitsta oma inimeste ja ühiskonna julgeolekut ning seetõttu tuleb kõigile Venemaa eest võidelnutele kehtestada ühtne keeld Schengeni viisade ja ELi elamislubade väljastamisele,“ ütles Tsahkna.
„Sellisel sammul on ka oluline poliitiline sõnum agressiooni hinna tõstmise kohta – kui osaleda agressioonisõjas, siis on sellel konkreetsed pikaajalised tagajärjed. See on oluline samm Euroopa pikaajalise julgeoleku tagamiseks,” rõhutas Tsahkna. „Tõstatan selle vajaduse järgmisel EL-i välisministrite kohtumisel jaanuari lõpus ja oma lähiaja kahepoolsetel kohtumistel Euroopa välisministritega.“
Lisainfo
avalike suhete osakond
[email protected]