Välisminister Margus Tsahkna rõhutas täna, 25. novembril toimunud riigikaitse nõukogu kohtumisel, et hoolimata pöördelistest aegadest seisab Eesti välispoliitika kindlal alusel ning lähtub vajadusest kindlustada Ukraina võit, püsiv rahu Euroopas ja tugeva Atlandi-ülese koostöö jätkumine.
„Olukorras, kus autoritaarsed režiimid teevad üha tihedamat koostööd, Põhja-Korea sõdurid võitlevad koos Vene vägedega vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel NATO piirist ja Venemaa hübriidrünnakud läänemaailma vastu üha sagenevad, on nii Euroopa kui USA huvides tugeva Atlandi-ülese koostöö jätkumine,“ ütles Tsahkna. „Vaid ühiselt oleme võimelised vastu seisma kõigile praegustele ja tulevastele väljakutsetele.“
Välisministri sõnul on Eesti jaoks võtmetähtsusega Ukraina võit Venemaa algatatud agressioonisõjas ning Euroopa Liidul ja NATO-l tugineva turvatalastu säilimine.
„Eesti on andnud olulise panuse nende eesmärkide saavutamisse,“ sõnas Tsahkna, viidates Eesti lubadusele anda Ukrainale järgneva nelja aasta vältel sõjalist abi 0,25 protsendi ulatuses SKP-st ja panustada üha rohkem oma kaitsesse. „Hiljemalt järgmise aasta Haagi tippkohtumisel tuleb tõsta NATO liikmesriikide kaitsekulude miinimum vähemalt 2,5%-ni SKP-st. Kavatsen heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamise vajaduse tõstatada ka järgmisel nädalal Brüsselis toimuval NATO välisministrite kohtumisel.“
Rääkides merealuse elutähtsa taristu kahjustustest, rõhutas Tsahkna vajadust tegelda regionaalses koostöös järjepidevalt taristu kaitsmise ja varustuskindluse tagamisega.
Riigikaitse nõukogu on nõuandev organ presidendi juures. Selle koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiits- ja digiminister, majandus- ja tööstusminister ning kaitseväe juhataja. Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.
Lisainfo:
avalike suhete osakond
[email protected]