Eile ja täna, 15.–16. mail kogunesid Vihulas Eesti eesistumisel Läänemeremaade Nõukogu (LMN) välisministrid ja kõrged ametnikud, et arutada varilaevastiku tegevusest tulenevaid ohte Läänemerel ning veealuse kriitilise taristu kaitset. Kohtumisel allkirjastati Läänemere veealuse kriitilise taristu kaitse alast koostööd käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum ja tutvustati LMNi tulevikuraportit.
„Sel nädalal Läänemerel toimunud tõsine vahejuhtum Venemaa varilaevastiku alusega oli selge märk Venemaa vaenulikust ja ohtlikust tegevusest meie vastu. Me seisame silmitsi muutliku julgeolekukeskkonnaga ning seetõttu oleme otsustanud, et peame tõstma LMNi keskmesse just piirkonna julgeoleku,“ ütles välisminister Tsahkna Vihulas toimunud kohtumisel. „Venemaa nihutab piire – seekord rikkus Venemaa Föderatsiooni hävituslennuk Eesti õhuruumi, et kaitsta varilaevastiku naftatankerit. See vahejuhtum näitas selgelt, et Venemaa on otseselt seotud varilaevastikuga ning seda tuleb veel kiiremini ja jõulisemalt sanktsioonidega sihtida,“ ütles ta.
Lisaks rõhutas Tsahkna, et Venemaa varilaevastik on vahend sanktsioonide vältimiseks ning kujutab endast suurt ohtu nii keskkonnale kui ka elutähtsale taristule Läänemeres. „Seda silmas pidades allkirjastasime ministritega vastastikuse mõistmise memorandumi, mis käsitleb koostööd veealuse kriitilise taristu kaitse vallas.“ Memorandumi kohaselt on Läänemere riikidel ühine eesmärk teha koostööd kriitilise veealuse taristu julgeoleku ja vastupanuvõime tagamisel, et tõhustada veealuse taristu seiret, ennetada taristuga seotud intsidente ning vajadusel kahjustatud taristut parandada ja sellega seotud võimekusi arendada. „Väga oluline on ka põhjalikum erasektori kaasamine, sealhulgas piiriüleste koostööprojektide arendamisel. Riigid tõhustavad ka koostööd Euroopa Liidus ja NATOs,“ ütles Tsahkna.
„Eesti eesistumisel LMNis oleme keskendunud loomulikult ka Ukraina jätkuvale toetamisele. Meie riigid on olnud ühiselt ühed suurimad poliitilise, rahalise, majandusliku, humanitaarse, sõjalise ja diplomaatilise toetuse andjad Ukraina riigile ja rahvale – ning see jätkub,“ ütles Tsahkna. „Venemaa ei soovi rahu – seda nägime selgelt eile, kui president Putin keeldus vastu võtmast president Zelenskõi kutset rahuläbirääkimistele.“
Ministrid koostasid ka ühisavalduse, milles rõhutati LMNi tähtsust piirkonna julgeoleku väljakutsetega tegelemisel, mõisteti hukka Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu ning toodi välja LMNi liikmesriikide tegevused ja järgmised ettepanekud selle lõpetamiseks. Ühisavaldus on leitav siin.
Kohtumisel esitlesid president Toomas Hendrik Ilves ja Leedu endine välisminister Gabrielius Landsbergis ka raportit, milles nad esitavad oma ettekujutuse ja analüüsi LMNi formaadi tulevikust. Raport on täismahus leitav siin.
Eesti on LMNi eesistuja alates eelmise aasta 1. juulist. Eesistumise ajal juhtisime tähelepanu regionaalse koostöö tähtsusele hübriidohtudevastases tegevuses. Lisaks tihenes eesistumise raames koostöö Ukraina partneritega tsiviilkaitse ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkondades. Eesistumise fookuses oli ka organisatsiooni järjepidevus ja varasemate tegevuste edasiviimine, sealhulgas LMNi inimkaubanduse vastase võitluse ja lastekaitsestrateegiate koostamine aastateks 2025–2030. 1. juulil võtab LMNi eesistumise üle Poola.
Pildid kohtumisest (Aron Urb / välisministeerium): Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumine | Flickr
Pressikonverents on järelvaadatav siin (algus 5:20): https://www.youtube.com/watch?v=NEzdVT4nE48
Lisainfo
avalike suhete osakond
[email protected]