„On positiivne, et eile Berliinis toimunud kohtumisel Euroopa, USA ja Ukraina liidrite vahel oli arutlusel julgeolekugarantiide väljatöötamine ning et julgeolekugarantiide praktilisel sisustamisel tehti samm edasi.
Eesti on pikalt olnud seisukohal, et õiglase ja püsiva rahu tagavad Ukrainale antavad tugevad julgeolekugarantiid, mis kindlustaksid, et Venemaa agressioon Ukraina vastu enam kunagi ei korduks. Eesti ütles juba veebruaris välispoliitika aastakõnes, et Ukraina julgeolekut kindlustavad garantiid peavad rakenduma kohe, kui lahingutegevus lõpeb, et nende sisu peab olema lubadus Ukrainat agressiooni võimaliku kordumise korral kaitsta ja et selle lubaduse veenvust peavad tagama reaalsed sõjalised võimed. Juba tänavu aprillis otsustas Eesti valitsus, et on valmis panustama Ukraina julgeolekugarantiide raames kuni kompaniisuuruse üksuse, väljaõppe- ja staabiohvitseridega.
Julgeolekugarantiide detailse väljatöötamise kõrval tuleb meeles pidada, et õiglaseks ja püsivaks rahuks on esmajoones vaja seda, et agressor Venemaa muudaks kurssi ja seda ta hetkel veel teinud ei ole. Jätkuvate ulatuslike drooni- ja raketirünnakutega Ukraina vastu, edasitungimisega rindel ning endiselt agressiooni „juurpõhjuste“ kõrvaldamise vajadusest rääkides tõestab Venemaa, et pole veel oma eesmärke muutnud.
Seetõttu on vaja senisest veelgi tugevamalt Venemaad majanduslikult sanktsioonide ja tollimaksudega survestada ning langetada sel nädalal Euroopa Ülemkogul otsus reparatsioonilaenu andmiseks Ukrainale külmutatud Venemaa riigivarade tagatisel. Ukraina majanduslik toetamine külmutatud varade abil annab Ukrainale kindluse, et Euroopa seisab kindlalt tema selja taga, ning võimaluse jätkata läbirääkimisi õiglase ja püsiva rahu nimel.“
Lisainfo:
avalike suhete osakond
[email protected]