Välisminister Margus Tsahkna viibis täna, 17. märtsil visiidil Iisraelis, kus kohtumistel Iisraeli presidendi Isaac Herzogi ja välisminister Gideon Sa’ariga arutati viimaseid arenguid Lähis-Idas ja nende seotust Euroopa julgeolekuga ning Iraani ja Venemaa koostööd.
„Pikaajaline stabiilsus Lähis-Idas on Eestile oluline ja tänane visiit käimasoleva ja aktiivse sõjalise konflikti ajal on selle tõestuseks,“ ütles Tsahkna. „Iraani režiimi tuuma- ja raketiprogramm, terrorirühmituste toetamine, abi Venemaa agressioonisõjale Ukrainas ning tema vägivaldne käitumine oma rahva suhtes on oht piirkonna ja maailma julgeolekule ning seetõttu toetame USA ja Iisraeli samme, mille eesmärk on need ohud kõrvaldada,“ sõnas välisminister.
Tsahkna sõnul on käimasolev sõjategevus Lähis-Idas ilmekalt näidanud, kuivõrd seotud on julgeolek Euroopas ja Lähis-Idas. „Ühtlasi on väga selge, kelle poolt on selles konfliktis Venemaa ja kelle poolt Ukraina,“ ütles Tsahkna. „Venemaa-poolne infovahetus sihtmärkide kohta või taktika droonisõjas on miski, millega Venemaa toetab Teherani režiimi oma eesmärkide saavutamisel. Ukraina samal ajal on pakkunud oma abi nii USA-le kui Laheriikidele, muu hulgas droonidega võitlemisel.“
„Eelnevast nähtub, et nii Euroopa kui Lähis-Ida julgeoleku huvides on Venemaa survestamine ja Ukraina toetamine,“ ütles Tsahkna. Ta lisas, et tunnustab Iisraeli Ukrainale antud toetuse eest ja kutsus üles toetust veelgi suurendama.
Kohtumistel arutati ka sõjategevuse mõju energiakandjate hinnatõusule, mis tähendab tulusid Venemaa sõjamasinale. „Toetame kõiki samme merejulgeoleku ja meresõiduvabaduse tagamiseks. Samal ajal on oluline tagada, et Venemaa ei lõikaks Lähis-Idas toimuvast kasu ja tema riigieelarve tulud ei suureneks,“ ütles Tsahkna.
Arutlusel oli ka olukord Gazas ja Läänekaldal. Tsahkna sõnul ootab Eesti Gaza rahuplaani teise etapi käivitamist ja Hamasi relvitustamist. Välisminister märkis, et regiooni julgeolekuolukorda pingestab jätkuvalt ebaseaduslike asunduste arendamine Läänekaldal, palestiinlaste vara hävitamine ja asunike vägivald. „Need sammud seavad ohtu kahe riigi lahenduse, mis on Eesti seisukohalt ainus lahendus, kuidas tagada piirkonnas pikaajaline rahu ja julgeolek nii iisraellaste kui palestiinlaste jaoks,“ ütles Tsahkna.
Kõneldi ka Liibanonist, kus Hezbollah’ sekkumine sõjategevusse ja Iisraeli vasturünnakud muudavad olukorra välisminister Tsahkna sõnul regioonis veelgi keerulisemaks.
„Kõige suuremaks kannatajaks on siin Liibanoni rahvas. Pingete maandamise aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1701 ja Euroopa Liidul on siin Liibanoni stabiliseerimisel oluline roll,“ ütles Tsahkna.
„Tänane visiit on ühtlasi tee sillutamine selleks, et rahvusvahelise olukorra stabiliseerumisel saaksime jätkata Eesti ja Iisraeli kahepoolse partnerluse edendamist, seda esmajoones innovatsiooni ja küberjulgeoleku valdkonnas, aga ka majanduskoostöö tugevdamist ja koostööd kaitsevaldkonnas,“ sõnas Tsahkna. “
Välisminister märkis, et tänavu möödub sada aastast Eesti valitsuse otsusest anda juutidele maailmas ainulaadne kultuuriautonoomia, mis iseloomustab meie riikide pikaajalist erilist suhet. Samuti on Eesti aastakümnete vältel paljuski eeskuju võtnud ja õppinud Iisraeli ühiskonna vastupanuvõimest.
Fotod välisministri visiidist Iisraeli.
Eesti ja Iisraeli välisministri pressikonverents.
Lisainfo
avalike suhete osakond
[email protected]