Välisminister Margus Tsahkna sõnul on HIMARS mitmikraketiheitjate saabumine Eestisse märgiline sündmus, mis näitlikustab Eesti ja USA lähedast koostööd kaitsevaldkonnas ja tugevdab meie sõjalist võimekust.
„Praeguses keerulises julgeolekuolukorras on heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamine Eesti üks prioriteete. HIMARS-ite saabumisega täitub üks oluline võimelünk ja tugevneb Eesti kaitsevõime,“ ütles Tsahkna.
Ta lisas, et Ameerika Ühendriikide ettevõtte Lockheed Martini tehases valmistatud HIMARS-i mitmikraketiheitjate soetamine ja Eestisse jõudmine on näide Eesti ja USA tugevast liitlassuhtest ja väga praktilisest koostööst.
„Läbi aastate on USA julgeolekuabi võimaldanud Eestil kiirendatud korras oma kaitsevõimet tugevdada ja ka HIMARS-ite soetamine sai teoks USA julgeolekuabi toel. Samal ajal on oluline meeles pidada, et iga dollari kohta, mida USA eelmisel aastal Eesti julgeolekusse pani, lisas Eesti kaitse-eelarvesse veel 12,“ sõnas Tsahkna. „Eesti ja USA kui NATO liitlaste tihe koostöö kaitsevaldkonnas kindlustab kokkuvõttes julgeolekut mõlemal pool Atlandi ookeani.“
USA eraldab Balti riikidele julgeolekuabi USA kaitseministeeriumi eelarvest rahastatava ja USA kongressi otsusega heakskiidetava Balti julgeolekuinitsiatiivi (Baltic Security Initiative, BSI) ja välisministeeriumi rahastuse programmi Foreign Military Financing (FMF) kaudu.
Nii BSI kui FMF-i kaudu eraldatud raha on mõeldud USA kaitsetööstuse toodangu, teenuste või väljaõppe hankimiseks. Lisaks mitmikraketiheitjatele HIMARS on Eesti USA julgeolekuabi eest soetanud integreeritud õhu- ja raketikaitse võimekust toetavat varustust, side- ja kommunikatsioonisüsteeme, öövaatlusseadmeid, laskemoona, sealhulgas Javelini rakette ja suurekaliibrilist suurtükimoona, mereolukorrateadlikkust toetavaid radareid ja seiresüsteeme ning sõjameditsiinivarustust.
Lisainfo:
avalike suhete osakond
[email protected]