„Kuuba režiim ei ole näidanud vähematki valmisolekut muutusteks, mistõttu on selge, et Euroopa Liidus 2016. aastast kehtiv Kuuba-poliitika vajab ümber vaatamist.
Eesti juba karmistas oma survet Kuubale, kui läinud aasta lõpus muutsime oma senist hääletuskäitumist ÜRO-s ja ei toetanud resolutsiooni, milles kutsuti üles lõpetama Kuuba kaubandusembargo. Sama tegid esimest korda ka mitmed teised EL-i liikmesriigid. Samuti on Eesti oma Kuuba-suunalistes sõnumites tõstatanud järjepidevalt üleskutse mitte toetada Venemaa agressiooni Ukrainas.
Kuuba režiim toetab otseselt ja avalikult agressorriik Venemaa sõjanarratiivi ja on viimastel aastatel suurendanud koostööd nii Venemaa kui Valgevenega, sealhulgas sõlminud mõlemaga kaitsekoostöölepped.
Eesti kui äsja ÜRO Inimõiguste Nõukokku valitud liige, aga ka EL laiemalt, ei tohi mööda vaadata Kuuba režiimi üha jätkuvatest ja süvenevatest inimõiguste rikkumistest, mille ilmekamateks näideteks on 2021. aasta rahumeelsetes protestides osalenute vangistamine ning sõna- ja kogunemisvabaduse piiramine.
EL-i senine Kuuba-poliitika vajab muutmist ja Kuuba režiimile tuleb avaldada tugevamat survet. Kavatsen selle teema tõstatada jaanuari lõpus Brüsselis toimuval EL-i välisministrite kohtumisel.
Seni võiks E-riigi akadeemia ümber vaadata oma tegevuse, sest kõigis projektides ei pea tingimata osalema.“
Lisainfo:
avalike suhete osakond
[email protected]