Välisminister Margus Tsahkna osales täna, 15. detsembril Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus ütles, et ühenduse plaan lisada esimest korda sanktsiooninimekirja varilaevastiku aluseid ning nende tegevusega seotud isikuid ja üksusi väljapool sanktsioonipaketti tõestab, et ühendus suudab tegutseda kriitilisel hetkel otsustavalt.
„Euroopa Liit on jätkanud tööd 20. sanktsioonipaketi kallal, aga kuivõrd selle vastuvõtmiseni läheb veel aega, on kavas lisada sanktsioonipaketist eraldi sanktsiooninimekirja 41 Venemaa varilaevastiku laeva ning 9 varilaevastiku tegevusega seotud isikut ja üksust. Tegemist on esimese korraga, mil EL lisab sanktsiooninimekirja varilaevastiku aluseid väljaspool sanktsioonipaketti, et kiiremini piirata Venemaa eelarvesse tulusid toovate aluste tegevust,“ ütles Tsahkna.
Lisaks täiendati ka Venemaa hübriidtegevuste sanktsioonirežiimi, kuhu lisati 12 isikut ja kaks üksust nende seotuse eest Venemaa jätkuva hübriidtegevusega, sealhulgas välisriigist lähtuva infomanipulatsiooni ja sekkumise ning pahatahtlike küberrünnete tõttu EL-i ja selle liikmesriikide vastu.
Samuti otsustati laiendada Valgevene sanktsioonirežiimi ulatust, et võimaldada sanktsioonide kehtestamist isikutele ja üksustele, kes on seotud hübriidtegevustega EL-i liikmesriikide vastu. Otsus järgnes hiljutistele meteoroloogiliste õhupallide sissetungidele Leedu õhuruumi.
„Ainuüksi eelmisel nädalal ründas Venemaa Ukrainat enam kui 2000 drooni, raketi ja juhitava lennukipommiga, tabades nii tsiviilkogukondi kui energiataristut. Surve Venemaale ja toetus Ukrainale peavad jätkuma, kuni Venemaa viimaks kurssi muudab ja sõja lõpetab,“ ütles Tsahkna.
„EL-i tugevaim hoob surve tugevdamiseks on Euroopas külmutatud Venemaa keskpanga varade kasutusele võtmine Ukraina toetamiseks. Ootan, et Euroopa Ülemkogu langetab sel nädalal otsuse anda Ukrainale nende varade tagatisel reparatsioonilaen,“ sõnas välisminister. „Külmutatud varade kasutamine on ainus võimalus tagada, et Venemaa maksab oma hävitustöö eest, ning ühtlasi kõige parem võimalus sillutada tee õiglase ja püsiva rahuni.“
Euroopa Komisjoni esitatud reparatsioonilaenu ettepaneku kohaselt tehtaks Ukrainale Euroopa Liidu liikmesriikides tõkestatud Venemaa riigivarade abiga kättesaadavaks kuni 210 miljardit eurot.
Venemaa täiendavaks survestamiseks tuleks välisministri sõnul kehtestada ka senisest veelgi ulatuslikumad tollimaksud Vene ja Valgevene päritolu impordile, samuti tuleb edasi liikuda agressioonikuriteo eritribunali käivitamise, küüditatud Ukraina laste tagasisaamise ja EL-i laienemisega.
„Euroopa Liidu liikmeks saamine on kõige ulatuslikuma mõjuga julgeolekugarantii, mida ühendus Ukrainale pakkuda saab,“ ütles Tsahkna ja lisas, et EL peab pidama kinni oma lubadusest ja langetama otsuse liitumisläbirääkimiste esimese teemaploki avamiseks Ukraina ja Moldovaga.
Välisministrite kohtumisel arutati täna ka olukorda Lähis-Idas, sealhulgas Süürias ning EL-i ja Hiina suhteid. Lisaks toimus kohtumine Armeenia välisministri Ararat Mirzojaniga.
Välisminister Tsahkna kohtus Brüsselis ka Euroopa Komisjoni demokraatia, õigusküsimuste, õigusriikluse ja tarbijakaitse voliniku Michael McGrathiga.
Välisministri lävepakuintervjuu kohtumise eel.
Lisainfo:
avalike suhete osakond
[email protected]