Välisminister Margus Tsahkna osales täna, 17. märtsil Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel, kus oli arutlusel Venemaa agressioon Ukraina vastu, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhted ning olukord Lähis-Idas. Video vahendusel ühines kohtumisega Ukraina välisminister Andri Sõbiha, kes andis ülevaate olukorrast rindel. Lisaks osales välisminister Tsahkna ELi korraldataval iga-aastasel Süüria abistajariikide konverentsil.
Välisminister Tsahkna sõnul keskendus ELi välisministrite tänane kohtumine ühelt poolt Ukraina edasisele abistamisele, teisalt sõja hinna tõstmisele Venemaa jaoks.
„Jätkuvate rünnakutega Ukraina vastu tõestab Venemaa, et ei ole rahust huvitatud. Selles olukorras tuleb jätkata Ukraina sõjalist toetamist ja Venemaa majanduslikku survestamist kursimuutusele,“ ütles Tsahkna ja rõhutas vajadust alustada tõsist arutelu Venemaa külmutatud riigivarade kasutusele võtmise teemal.
„EL peab tegutsema kiiresti, et vältida olukorda, kus juba mõne kuu pärast võidakse Venemaad premeerida külmutatud varade tagasisaamisega,“ ütles Tsahkna, viidates võimalusele, et juulis ei pruugi mõne ELi liikmesriigi vastuseisu tõttu õnnestuda Venemaa-vastaseid sanktsioone pikendada ja Vene riigivarad külmutatuks jätta.
Koos oma Põhjala ja Balti kolleegide ning Saksamaa välisministriga kohtus Tsahkna täna Brüsselis ka ELi laienemisvoliniku Marta Kosiga, et arutada edasisi samme Ukraina ELiga ühinemise teel. Samuti toimus kahepoolne kohtumine Poola Euroopa asjade ministri Adam Szlapkaga.
Välisminister osales ka iga-aastasel Euroopa Liidu korraldatud Süüria abistajariikide konverentsil, et arutada ELi edasist tegutsemist seoses Süüriaga. Veebruaris tühistas ELi mitmed varem Süüriale kehtestatud sanktsioonid, sealhulgas piirangud energia, panganduse, transpordi ja ülesehitustööde valdkonnas. Esimest korda osales konverentsil ametlikult ka Süüria, keda esindas välisminister Asaad Al-Shaibani.
Välisminister Tsahkna teatas konverentsil, et Eesti eraldab Süüria pagulaste toetuseks 50 000 eurot, keskendudes peamiselt hariduse (sh digipädevused hariduses) ja ettevõtluse valdkondadele. Süürias vajab humanitaarabi ja kaitset umbes 17 miljonit inimest ning 90% riigist elab vaesuses. 13 miljonit inimest on toiduga kindlustamata, puudus on leivast, kütusest ja muust esmavajalikust ning Süüria elamiskulud on viimase 3 aastaga kolmekordistunud. Ligikaudu pooltel kooliealistel lastel puudub ligipääs haridusele ja 15 miljonit inimest vajab tervishoiuabi. Riiki mõjutavad suuremahuline riigisisene ümberpaiknemine ja raskes seisus majandus ning lisaks on kodud, elutähtis taristu ja põllumaad saanud tugevalt kahjustada. Eesti eraldab humanitaarabi Süüriale oma strateegiliste partnerite kaudu, andes MTÜ-le Pagulasabi 34 975 eurot ja MTÜ-le Mondo 29 930 eurot.
Fotod välisministrite kohtumiselt.
Lisainfo:
avalike suhete osakond
[email protected]