Välisminister Margus Tsahkna osales täna, 23. veebruaril
Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus oli arutlusel Venemaa agressioon Ukraina vastu ja olukord Lähis-Idas. Välisministri sõnul on Ungari ja Slovakkia tegevus 20. sanktsioonipaketi blokeerimisel vastutustundetu ning töö jätkub selle nimel, et Ukraina toetamise ja Venemaale surve suurendamisega siiski kiiresti edasi liikuda.
„Tänane õhkkond EL-i välisministrite kohtumisel oli pingeline, sest kui 25 riiki on valmis Venemaale surve tõstmisega edasi liikuma, siis kaks riiki takistavad seda. Sellega pidurdavad Ungari ja Slovakkia õiglase ja püsiva rahuni jõudmist, sest vaid surve tugevdamisega on võimalik sundida Venemaa agressioonisõda lõpetama,“ ütles Tsahkna ja lisas, et see mitte üksnes ei pärsi Ukraina vastupanuvõimet, vaid on ohuks kogu Euroopa pikaajalisele julgeolekule.
„Tugeva EL-i 20. sanktsioonipaketi vastuvõtmisega oleks võimalik märkimisväärselt vähendada Venemaa riigikassasse laekuvaid tulusid, mis tähendab, et Venemaal oleks vähem ressursse Ukraina-vastase sõja jätkamiseks,“ ütles Tsahkna. „Kui 20. sanktsioonipaketis sisalduks täielik mereteenuste keeld Venemaa naftat vedavatele alustele, võtaks see maailmaturult ligikaudu miljon barrelit Vene naftat päevas ehk 20–25% senistest tarnetest. Sanktsioonipaketi meetmetega piirataks ka Venemaa võimalusi hiilida mööda nafta hinnalaest ja soetada tankereid varilaevastiku tarbeks.“
„Eesti koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega jätkab jõupingutusi selle nimel, et tugev sanktsioonipakett lähiajal siiski vastu võetaks ja oleks võimalik liikuda edasi ka EL-i 90 miljardi euro suuruse laenu eraldamisega Ukrainale, milles ühenduse liidrid läinud aasta lõpus kokku leppisid, kuid mida Ungari nüüd blokeerib,“ kinnitas välisminister. „Valdav osa EL-i liikmesriike on siiski tugevalt Ukraina selja taga ning tegutsevad toetuse suurendamise ja Venemaa surve tugevdamise nimel.“
Tsahkna tõstatas kohtumisel ka vajaduse liikuda edasi Vene võitlejatele Schengeni alale sissesõidukeelu kehtestamisega.
„Üha enam saadakse aru, et Vene võitlejatest lähtub Euroopa julgeolekule oht ja sellega tuleb tegeleda,“ ütles Tsahkna. „Ka Ukraina on avaldanud Eesti initsiatiivile toetust ja kutsunud riike üles sellega ühinema.“
Olukorda Lähis-Idas arutati Gazasse nimetatud kõrge esindaja Nikolaj Mladenoviga. Välisminister Tsahkna rõhutas vajadust jätkata Gaza rahuplaani elluviimist ning EL-i missioonide ettevalmistamist. Iraani olukorda käsitledes märkis Tsahkna, et Eesti tunnustab jõupingutusi nii piirkondlikule kui ka üleilmsele julgeolekule ohtu kujutava Iraani režiimi tuumaprogrammi ohjeldamiseks.
„Meie tähelepanu peab püsima nii Iraani võimude inimõiguste rikkumistel oma elanikkonna vastu kui Iraani toetusel Venemaa agressioonisõjale,“ rõhutas Tsahkna.
Välisministrite kohtumise eel toimus mitteametlik arutelu hübriidohtude ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise (FIMI) teemal.
„FIMI-vastase tegevuse keskne eesmärk on kujundada keskkond, mis tõkestab infoga manipuleerimist. Ühiskonna vastupanuvõime on siin võtmetähtsusega ning selle edu peamised alustalad on avatud ja läbipaistev valitsuskommunikatsioon, vaba meedia ning haridus,“ ütles Tsahkna.
Välisministri lävepakuintervjuu kohtumise eel.
Lisainfo:
avalike suhete osakond
[email protected]