Välisminister Margus Tsahkna osales täna, 24. veebruaril Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus ta ütles, et äsja vastuvõetud 16. sanktsioonipakett ja ELi initsiatiiv sõjalise toetuse tugevdamiseks tõestavad, et ühendus jätkab kindlameelset tegutsemist Venemaa survestamise ja Ukraina jõupositsioonile aitamise nimel.
„Järjekordse sanktsioonipaketi vastuvõtmine ja liikmesriikide valmisolek suurendada sõjast abi Ukrainale tõestavad, et Euroopa Liit püsib kindlalt Ukraina kõrval,” ütles Tsahkna. Ta lisas, et ka Eesti on otsustanud teha Ukraina heaks sel aastal esialgu planeeritust veelgi rohkem, suurendades valitsuse otsusega tänavu Ukrainale eraldatavat sõjalist abi 25% võrra.
“Tänane välisministrite kohtumine algas leinaminutiga, mille katkestas õhuhäire signaal. See on heli, mida ukrainlased on pidanud taluma liiga kaua,“ ütles Tsahkna. „Venemaa agressioon Ukraina vastu peab lõppema, aga tuleb tagada, et saavutatav rahu oleks püsiv. Euroopa peab kiiresti suurendama toetust Ukrainale, et riigil oleks võimalik keelduda halvast või ebaõiglasest rahust, mis üksnes annaks Venemaale võimaluse jõudu koguda ja talle sobival hetkel agressiooniga jätkata. Seda rõhutas ka täna välisministrite kohtumisel videosilla vahendusel osalenud Ukraina välisminister Andri Sõbiha.”
Tsahkna sõnul toetab Eesti ELi kõrge välisesindaja Kaja Kallase algatatud Ukraina sõjalise abistamise initsiatiivi. “Praegu tuleb jätkata otsustavat ja kiiret tegutsemist Ukraina abistamiseks ja ELi uus initsiatiiv on selle juures äärmiselt oluline.”
Samuti tuleb välisministri sõnul edasi liikuda Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmisega Ukraina hüvanguks. „Venemaal lasub kohustus hüvitada täies ulatuses agressioonisõjaga Ukrainale tekitatud kahjud ja selle kohuse saabumine muutub ajas üha reaalsemaks. EL-is peab algama tõsine arutelu, mis viiks otsuseni võtta kasutusele Venemaa külmutatud riigivarade põhiosa,” ütles välisminister. “Seetõttu edastasime täna partneritele ELis ka arutelupaberi, kus selgitame, miks on oluline Venemaa keskpanga külmutatud varad Ukraina kahjude hüvitamiseks kasutusele võtta ja pakume, kuidas selles suunas edasi liikuda.”
“Otsustav tegutsemine Ukraina abistamisel ja Venemaa majanduslikul ning poliitilisel survestamisel võimaldaks jõuda selleni, et Venemaa loobub agressiooni juurpõhjusteks olnud soovist hävitada Ukraina ja korraldada ümber Euroopa julgeolekuarhitektuur,” ütles Tsahkna. “Vaid sellisel juhul on Euroopas võimalik saavutada püsiv rahu.“
Välisministrite kohtumisel oli arutlusel ka olukord Lähis-Idas, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Gruusias. Välisministrid otsustasid osaliselt peatada Süüria sanktsioonid, mis loob paremad võimalused humanitaar- ja arenguabi andmiseks.
Gruusia puhul peab Eesti õigeks, et protestide vägivaldse mahasurumise ja inimõiguste rikkumiste eest vastutavaid isikuid karistatakse sanktsioonide kehtestamisega. Eesti on kehtestanud sanktsioonid 28 isikule ja kutsub üles teisi liikmesriike sama tegema.
Täpsem info 16. sanktsioonipaketi kohta.
Fotod välisministrite kohtumiselt.
Põhjala ja Balti riikide välisministrite ühine lävepakuintervjuu.
Põhjala ja Balti riikide välisministrite ühisartikkel Financial Timesis.
Ülevaade Eesti Ukrainale antud abist kolme aasta jooksul.
Lisainfo:
avalike suhete osakond
[email protected]