Täna 85 aastat tagasi, 23. juulil 1940. aastal, tegi Ameerika
Ühendriikide välisministri kohusetäitja Sumner Welles avalduse, milles mõisteti hukka Balti riikide okupeerimine Nõukogude Liidu poolt ja kuulutati see ebaseaduslikuks. Wellesi deklaratsioonina tuntuks saanud avaldus sai aluseks Ameerika Ühendriikide mittetunnustamispoliitikale Balti riikide suhtes ja kehtis nende riikide iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal.
Mittetunnustamispoliitika võimaldas Balti riikide diplomaatilistel esindajatel tegutsemist jätkata, muuhulgas seista Balti riikide iseseisvuse eest välismaal, ning vältida pagulaste repatrieerimist Nõukogude Liitu. Wellesi deklaratsioon pani aluse rahvusvahelisele raamistikule Eesti, Läti ja Leedu riikluse taastamiseks.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul aitas Wellesi deklaratsioon viis aastakümmet väldanud okupatsiooni ajal hoida alal lootust, aitas kaasa Eesti riikliku järjepidevuse kinnitamisele ja tõestas, et kuigi Nõukogude Liit püüdis Balti riikide okupatsiooni ja annektsiooni õigustada, nägi vaba maailm sellest läbi.
Wellesi deklaratsioonist tasub välisminister Tsahkna sõnul tõmmata paralleele ka tänapäeva.
„Täpselt nii nagu 1940. aastal mõisteti Ameerika Ühendriikide poolt Wellesi deklaratsiooniga hukka Balti riikide illegaalne okupeerimine ja liitmine Nõukogude Liiduga, nii kinnitab Eesti täna vankumatut toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele,“ ütles Tsahkna. „Eesti ei tunnusta kunagi piiride muutmist relva jõul ja seisab selle eest, et Ukrainal oleks võimalik taastada kontroll oma rahvusvaheliselt tunnustatud piiri üle – kogu 603 628 ruutkilomeetri ulatuses.“
Lisainfo:
avalike suhete osakond
[email protected]