Täna, 25. novembril tähistatakse rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva. Välisminister Margus Tsahkna sõnul aitab see päev juhtida tähelepanu ühele levinumale inimõiguste rikkumise vormile – naiste- ja tüdrukutevastasele vaimsele, füüsilisele ja seksuaalsele vägivallale. Päeva tähistamiseks valgustatakse täna õhtul välisministeeriumi hoone fassaad oranžiks, mis sümboliseerib üleilmset võitlust naistevastase vägivalla vastu.
„Naistevastane vägivald on levinud kõikjal – sõltumata riigipiiridest, kultuuriruumist, klassist või ühiskondlikust staatusest – ning avaldub nii füüsilises maailmas kui digikeskkonnas,“ rõhutas minister. „Iga kolmas naine Euroopas on oma elu jooksul kokku puutunud kas füüsilise või seksuaalse vägivallaga ning iga viies on kogenud lähisuhtevägivalda.“
Minister märkis, et naistevastased kuriteod sagenevad eriti sõjaliste konfliktide ajal. „Venemaa on muu hulgas sihikule võtnud Ukraina naised ja lapsed, pannes toime ränki inimõiguste rikkumisi, alates tapmistest ja seksuaalkuritegudest kuni Ukraina laste sunniviisilise küüditamiseni Venemaale. Meie ülesanne on tagada, et kõik Venemaa toime pandud kuriteod saaksid väärilise karistuse ning kõik Ukraina lapsed koju tagasi toodud.“
Naistevastase vägivalla vastu võitlemine ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine on üks Eesti inimõigusdiplomaatia keskseid eesmärke. „Püüame rahvusvahelisel areenil juhtida täiendavat tähelepanu naiste õigusi ja heaolu puudutavatele küsimustele ning ehitame sildu globaalsete partnerite ja kodanikuühiskonna vahel, et leida koos kestvaid lahendusi ja töötada välja naiste õigusi kaitsvaid süsteeme,“ sõnas Tsahkna. „Samuti toetame jätkuvalt naiste ja laste õigusi edendavaid rahvusvahelisi mehhanisme, sealhulgas ÜRO Naiste Organisatsiooni (UN Women) tööd ja Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooni, millel on oluline roll naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamises ning tõkestamises Euroopas.“
Eesti on järjekindlalt seisnud naiste õiguste eest nii Meediavabaduse Koalitsiooni kaaseesistumise ajal (juuli 2023 – juuli 2025), mil keskenduti muu hulgas naisajakirjanike olukorrale, kui ka käesoleva aasta Internetivabaduse Koalitsiooni eesistumise ajal, kus üks fookusteema on naiste õigused digiruumis. Naiste ja laste õiguste edendamine ning kaitsmine, sealhulgas digikeskkonnas, on Eesti üks prioriteete ka ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmesuse ajal perioodil 2026–2028.
2026. aasta juunis New Yorgis toimuvatel valimistel kandideerib endine Riigikogu ja Euroopa Parlamendi liige Marianne Mikko Põhjala-Balti (NB8) kaheksa riigi ühiskandidaadina ÜRO naiste õiguste komisjoni (UN Committee on the Elimination of Discrimination against Women, CEDAW) liikmeks perioodil 2027–2030. Mikko on ka praegu alates 2023. aastast CEDAW liige ning täidab kaks aastat (2025–2026) asejuhi rolli.
„Minu eesmärk on tagada naiste majanduslik iseseisvus, kaotada palgalõhe ning seista selle eest, et naiste poolt välja võideldud õigused leiaks järgimist päriselus,“ sõnas Mikko. „Usun, et koostöö liikmesriikide valitsuste ja kodanikuühiskonnaga ning globaalsete võrgustike arendamine on hädavajalikud, et naiste õigusi veelgi jõulisemalt kaitsta.“
Lisainfo
avalike suhete osakond
[email protected]
www.vm.ee | @MFAestonia