Täna, 6. veebruaril toimus Tallinnas 2026. aasta inimõiguste aastakonverents, mille tänavune fookus oli inimõiguste olukorral ja universaalsusel multipolaarses maailmas. Aruteludes käsitleti muu hulgas laste õigusi sõjalistes konfliktides, inimõiguste tagamist digiruumis ning riikide erinevaid tõlgendusi inimõiguste konventsioonidest ja rahvusvahelisest õigusest.
Küüditatud Ukraina lastele pühendatud arutelu juhatas videopöördumisega sisse välisminister Margus Tsahkna, rõhutades, et Ukraina laste röövimine, ebaseaduslik ümberasustamine ja sundvenestamine on Venemaa sõjalise strateegia keskne osa. „Venemaa kasutab Ukraina lapsi relvana, püüdes hävitada nende lapsepõlve, kustutada nende identiteeti ning katkestada sidemed nende kodumaaga,“ sõnas ta.
„See on sihikindel taktika, mille eesmärk on murda Ukraina rahvast, alustades kõige haavatavamast lülist. Praeguseks on kümned tuhanded Ukraina lapsed ebaseaduslikult Venemaale deporteeritud ning Venemaa ei ole näidanud vähimatki kavatsust oma tegevust muuta. Me ei tohi lasta sellel jätkuda.“
Tsahkna sõnul peab rahvusvaheline surve Venemaale kasvama. „Nii majanduslik kui poliitiline surve on hädavajalik, et sundida Venemaad oma agressiooni lõpetama,“ märkis ta. „Samal ajal on oluline jätkata Venemaa rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumiste süstemaatilist dokumenteerimist, et kõik toimepandud kuriteod saaksid vastutusele võetud ja vääriliselt karistatud.“
Aastatel 2026–2028 on Eesti ÜRO Inimõiguste Nõukogu liige, kus üheks meie eesmärgiks on seista laste õiguste eest, sealhulgas relvakonfliktides, ning tagada inimõiguste rikkumiste eest vastutusele võtmine. Eesti on toetanud Euroopa Nõukogu Ukraina-vastase agressiooni kahjude registri loomist ja käivitamist ning seisab agressioonikuriteo eritribunali loomise eest Euroopa Nõukogu egiidi all, et võtta vastutusele agressiooni eest vastutavad isikud.
Päeva teises pooles avas välisministeeriumi globaalküsimuste asekantsler Minna Liina Lind arutelu, mis keskendus küsimusele, kas universaalsed inimõigused on tänapäeva maailmas endiselt kehtivad.
Asekantsler rõhutas, et reeglitel põhinev maailmakord, sealhulgas inimõiguste kaitse ja hoidmine, on sellistele väikeriikidele nagu Eesti eksistentsiaalse tähtsusega. „Selged rahvusvahelised normid aitavad tagada meie julgeoleku, suveräänsuse ja iseseisvuse,“ sõnas ta. „Meie ülesanne on jätkata koostööd samameelsete riikidega nii koalitsioonides kui rahvusvahelistel foorumitel, et kaitsta meie põhiõigusi, juhtida rahvusvahelist tähelepanu inimõiguste rikkumistele ning tagada vastutus kõigi õigusrikkumiste eest. Meie tugevus sünnib koostööst, ühiselt kokku lepitud reeglitest ja valmisolekust neid ka kaitsta.“
Inimõiguste aastakonverentsi korraldab alates 2011. aastast Inimõiguste Instituut. Aastakonverentsid on igal aastal toonud kokku enam kui 300 ühiskonnategelast, poliitikut, diplomaati, riigiametnikku, ajakirjanikku, analüütikut ja kodanikuühiskonna esindajat rohkem kui 30 riigist.
Lisainfo
avalike suhete osakond
[email protected]
www.vm.ee | @MFAestonia