Täna avaldas välisministeerium uuringu Eesti elanike suhtumisest aktuaalsetesse välispoliitilistesse teemadesse ja Eesti välispoliitikasse.
Uuringust selgub, et Eesti elanike enesehinnanguline teadlikkus välispoliitikast on mõõdukalt hea – 62% arvas, et on välispoliitikaga kursis väga hästi või pigem hästi. Elanike arvamused Eesti välispoliitikast ja hoiakud välispoliitilistel teemadel lahknevad aga eelkõige rahvuspõhiselt.
Uuringus tuuakse välja, et Eesti inimesed peavad olulisemateks välispoliitika suundadeks Eesti ettevõtetele välisturgudel võimaluste loomist (38%), regionaalse koostöö tugevdamist Põhjamaade ja Balti riikidega (37%) ning NATO kollektiivkaitse tugevdamist (33%). Eesti tugevusteks maailmas peetakse digiarengu ja kübervõimekuse edendamist (42%).
Eesti tugeva küljena toodi veel välja hariduse ja e-hariduse edendamist (36%) ning julgeoleku ja kaitsealase koostöö edendamist (33%).
Üle poole küsitletutest (58%) arvas, et rahuläbirääkimistel Venemaaga ei peaks Ukraina tegema ühtegi järeleandmist. Sellega nõustus 74% eestlastest, 19% vene rahvusest ning 54% muust rahvusest vastajatest. Kõige sagedamini nõustusid sellega, et järeleandmisi ei tuleks teha, 15–29-aastased (73%) ning 75-aastased ja eakamad (74%).
Rääkides Ukraina julgeolekugarantiidest, toetas 56% küsitletutest Eesti vägede saatmist Ukrainasse, 39% seda ei toetanud. Kõige enam (43%) toetati Eesti vägede saatmist koos liitlaste vägedega Ukrainasse pärast sõja lõppu, et kindlustada Ukraina julgeolek.
Toetus Ukraina ühinemisele Euroopa Liiduga on küllaltki kõrge, sellega nõustus 64% küsitletutest. Ukraina liitumist NATO-ga toetas 56% küsitletutest.
56% vastanutest pidas Eesti toetust Ukrainale piisavaks, 3% arvas, et toetus on liiga väike ning 36% pidas seda liiga suureks. Ukrainale antava toetuse vähendamise võimalike argumentidena nähakse pigem majanduslikke põhjusi kui allumist välisriikide survele. Küsitletutest 57% hinnangul tuleb aga Ukrainat igal juhul edasi abistada.
NATO kohalolu meie regioonis peetakse oluliseks. 70% ei nõustunud väitega, et NATO peaks välistama sõjalise kohalolu ja õppused Eestis ja teistes Ida-Euroopa riikides, nagu on olnud Venemaa nõudmine.
Kuigi olukord majanduses on keeruline, toetas 75% vastajatest, sealhulgas ligi 90% eesti ning ligi 50% vene rahvusest elanikest Venemaa-vastaseid sanktsioone. Samuti peab 56% elanikest majandussuhteid Venemaaga taunitavaks, sealjuures 38% arvab, et Eesti peaks nende piiramiseks rakendama ka omapoolseid keelavaid meetmeid.
Seisukohtade kujundamisel Euroopa Liidu ja USA vastuolude korral peeti Eesti jaoks sobivaks eelkõige solidaarsust ELi liikmesriikidega ja kompromissi otsimist.
Eesti poliitika kohta Iisraeli-Palestiina konflikti küsimuses ei osanud enam kui pooled (56%) küsitletutest seisukohta võtta. 19% hinnangul on Eesti poliitika Iisraeli ja Palestiina konflikti küsimuses õiges tasakaalus, 19% pidas seda liiga Iisraeli-meelseks ning 6% liiga Palestiina-meelseks.
Uuringut viis välisministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS käesoleva aasta kevadel.
Uuringu raportiga saate tutvuda siin: Välispoliitika raport
Lisainfo
avalike suhete osakond
[email protected]
www.vm.ee | @MFAestonia