Välisminister Margus Tsahkna viibib 10. ja 11. veebruaril visiidil Madridis, kus täna toimunud kohtumisel Hispaania välisministri José Manuel Albaresega arutas ta põhjalikult Euroopa julgeoleku tugevdamist, Venemaa survestamist jõudmaks õiglase ja püsiva rahuni Ukrainas, Atlandi-üleseid suhteid ning kahepoolse koostöö tugevdamist.
„Eesti ja Hispaania tegutsevad partneritena Euroopa Liidus ning liitlastena NATO-s heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamise, tõhusate Atlandi-üleste suhete, Euroopa konkurentsivõime ja ühtsuse nimel. Eesti hindab kõrgelt Hispaania panust NATO idatiiva julgeolekusse, muu hulgas läbi osalemise NATO Balti õhuturbemissioonil Eestis,“ ütles Tsahkna ja lisas, et praeguste ja tulevaste ohtudega silmitsi seimiseks tuleb alliansi liitlastel kaitsekulutusi suurendada ja NATO Euroopa-sammast kiiresti tugevdada.
„Venemaa on ja jääb kõige tõsisemaks ja pikaajalisemaks ohuks kogu Euroopale, kasutades meie vastu nii hübriidrünnakuid, ebastabiilsuse külvamist Aafrikas ja migratsioonisurve tagantõhutamist,“ ütles Tsahkna. „Venemaa tegevusele ühiselt vastu seismine kindlustab julgeolekut nii Läänemere kui Vahemere piirkonnas.“
Kõneldes Venemaa agressioonist Ukraina vastu, ütles Tsahkna, et kuigi Eesti ja Hispaania asuvad Euroopa eri otstes, on mõlema riigi julgeoleku jaoks oluline, et Venemaad ei saadaks piiride jõuga muutmise püüdlustes edu.
„Seepärast tuleb jätkata Ukraina toetamise ja Venemaa survestamise teel. Tegutseme selle nimel, et võtta lähinädalatel vastu tugev EL-i 20. sanktsioonipakett, mis sisaldaks sanktsioone Venemaa energiaettevõtete, varilaevastiku ja nende tegevust võimaldavate isikute vastu ning mereteenuste keeldu Vene energiakandjaid eksportivatele laevale,“ ütles Tsahkna.
„Venemaa majandusel läheb üha halvemini ja mida tugevamat survet sellele sanktsioonidega avaldame, seda vähem on Venemaal vahendeid sõja jätkamiseks ning ta peab agressioonikursilt kõrvale pöörama,“ ütles välisminister. „Sanktsioonide tugevdamise kõrval tuleks surve tõstmiseks kehtestada tollimaksud Venemaa ja Valgevene kaupadele.“
„Eesti tunnustab Hispaaniat Ukraina sõjalise toetamise eest ning osalemise eest Eesti ja Luksemburgi juhtimisel Ukraina abistamiseks loodud IT-koalitsiooni töös, mille kaudu toetatakse Ukraina kaitseväge ja kaitseministeeriumit side- ja infotehnoloogia valdkonnas,“ sõnas välisminister.
Kõneldi ka Venemaa varilaevaiku heidutamisest, mis on lisaks julgeolekukaalutlustele oluline ka Läänemere ja Vahemere kriitilise taristu ning keskkonna kaitsmise seisukohast.
Põhjalikult arutasid välisministrid ka ohtu, mida kujutavad Vene võitlejad Euroopa sisejulgeolekule.
„Euroopa peab tegutsema ühiselt tagamaks, et Venemaa eest Ukrainas võidelnud ei pääseks Schengeni alale nagu tavalised reisijad, sest tegemist on sõjas karastunud, Euroopa-vaenulikult meelestatud, sõjakoledusi toime pannud isikutega, kelle seas on vanglatest rindele suunatud kurjategijaid,“ ütles Tsahkna.
„Endised võitlejad on Venemaa eriteenistustele sobiv värbamisreserv, keda saab kasutada sabotaaži, õõnestustegevuse ja organiseeritud kuritegevuses osalemise eesmärgil Euroopa pinnal. Oma elanike julgeoleku tagamiseks tuleb uks Venemaa võitlejate ees suletuna hoida.“
Arutati ka Euroopa Liidu laienemist, Ukraina julgeolekugarantiide väljatöötamist, Atlandi-üleseid suhteid, eritribunali käivitamist ning Eesti ja Hispaania majanduskoostöö edendamist.
Täna esines välisminister Tsahkna ka mõttekojas Elcano ja Hispaania välisministeeriumi diplomaatide koolis, kus kõneles Euroopa julgeolekust.
Homme kohtub välisminister Eesti aukonsulitega Hispaanias ning Eesti e-residentide ja Hispaanias tegutsevate Eesti ettevõtjatega.
Lisainfo:
avalike suhete osakond
[email protected]