Euroopa Ülemkogu otsustas täna varahommikul võtta Ukraina kriitiliste ja erakorraliste vajaduste katmiseks 90 miljardi euro suuruse laenu, mis tagab Ukrainale aastateks 2026–2027 selge rahastuse ja tugevdab tema positsiooni.
„Ülemkogu otsus tagab Ukrainale aastateks 2026–2027 selge rahastuse, mis katab tema erakorralised vajadused ja tugevdab tema positsiooni nii lahinguväljal kui ka läbirääkimistelaua taga,“ ütles välisminister Margus Tsahkna. Kokkuleppe kohaselt antakse 90 miljardi euro suurune laen Ukrainale aastateks 2026 ja 2027 ning see põhineb ELi laenamisel kapitaliturgudelt. Laenu aitab tagada ELi eelarve. Ukraina maksaks laenu tagasi alles siis, kui Venemaa hüvitab Ukrainale agressioonisõja tekitatud kahju.
„Oluline on, et kuni selle ajani jäävad Venemaa varad külmutatuks ja EL jätab endale õiguse kasutada neid laenu tagasimaksmiseks,“ sõnas Tsahkna ja avaldas kahetsust, et ülemkogul ei õnnestunud jõuda kokkuleppele Ukrainale raha eraldamises reparatsioonilaenuna. Arutelud selle üle aga jätkuvad. „Ootan, et EL jätkaks tööd Venemaa külmutatud varadel põhineva reparatsioonilaenu loomise tehniliste ja õiguslike üksikasjadega, et veel lähinädalail kokkuleppele jõuda.“
Tsahkna rõhutas, et Euroopa võimsaim hoob Ukraina toetamiseks on jätkuvalt Venemaa külmutatud varad ning nende kasutamine on rahaliselt usaldusväärne ning poliitiliselt ja moraalselt õige. „Venemaa on teadlikult valinud vallutus- ja hävitussõja ning selle tagajärgi peab tundma Venemaa, mitte Euroopa maksumaksja,“ ütles Tsahkna, lisades, et Eesti on Venemaa külmutatud varade kasutamist Ukraina abistamiseks järjekindlalt taotlenud alates 2022. aasta märtsist.
Ülemkogul otsustati pikendada ka Venemaa vastu kehtestatud ulatuslikke majandussanktsioone kuni 31. juunini 2026. Sanktsioonide eesmärk on piirata Venemaa võimet rahastada sõda Ukraina vastu ning tugevdada survet rahvusvahelise õiguse järgimiseks.
Lisainfo
avalike suhete osakond
[email protected]
www.vm.ee | @MFAestonia