13.-15 juunil külastas Kopenhaagenit Eesti Vabariigi president Alar Karis.
Visiidi esimesel päeval kohtus president Karis GL Strandi kunstigaleeris kohaliku eestlaskonnaga. Kohtumine toimus vaba vestlusringi vormis, kus muu hulgas küsiti kuidas saaks välismaal elavad eestlased panustada Eesti julgeolekusse, kuidas võiks ühendada digitaal- ja rohevaldkonda ning milliseid on Eesti linnade väljavaated, et saada Kopenhaagenile sarnasteks rattalinnadeks.
Visiidi teisel päeval kohtus president Karis Kopenhaagenis Taani kuninganna Margrethe II ja kroonprints Frederikiga. Kohtumisel osales ka kõrgharidus- ja teadusminister Jesper Petersen.
Kohtumisel tänas Eesti riigipea Taanit panuse eest Eesti ja Balti piirkonna kaitse tugevdamisel. „Meie kaitsealane koostöö on olnud tulemuslik ja sellele lisandub üha uusi tahke, sest lahenduste otsimine energiakriisis aitab samuti oluliselt tugevdada meie ühist julgeolekut,“ sõnas president Karis. Ta rõhutas, et Eestit innustab Taani roll rohepöörde hoogsal vedamisel, mis aitab arendada uusi tehnoloogiaid ja muuta inimtegevust märksa keskkonnasõbralikumaks. „Parim näide Eesti ja Taani otsivast vaimust on suurettevõtete Ørsted ja Enefit koostöö taastuvenergia vallas,“ märkis president Karis.
Kohtumisel Taani parlamendi esimehe Henrik Dam Kristenseni ja parlamendi juhatusega märgiti Ukraina toetuse tähtsust „Ukraina võitleb sõjas Euroopa väärtuste eest ning vajab esmajoones lootust ja motivatsiooni. Kandidaatriigi staatuse andmine on meie tulevikku puudutav geostrateegiline otsus, mille langetamiseks on just praegu kõige sobivam hetk,“ rõhutas president Karis.
Eesti riigipea avaldas tunnustust Taani elanike hiljutisele rahvahääletusega väljendatud otsusele liituda Euroopa Liidu kaitsekoostööga, mis tema hinnangul annab uue strateegilise perspektiivi Põhjala-Balti julgeolekualaseks ja sõjaliseks koostööks. Puudutades ettevalmistusi eelseisvaks NATO tippkohtumiseks Madridis, rõhutas president Karis, et Eesti peamine eesmärk on saavutada poliitiline otsus kiireks edasiminekuks NATO kaitse- ja heidutushoiaku otsustavaks tugevdamiseks. „NATO idatiiva tugevdamine peab olema veenev ja seda tuleb kindlasti vaadelda pikemas perspektiivis, kui seni on olnud tavaks,“ rõhutas president Karis. Riigipea tänas Taanit pikaajalise panuse eest Eesti ja Balti regiooni kaitse tugevdamisel ning silmapaistva kahepoolse kaitsekoostöö eest.
Kohtumisel Taani parlamendi juhatusega puudutati ka võimalusi majanduskoostöö süvendamisel, mis on praegu kõige vilkam energeetika ja puidutööstuse vallas, kuid häid väljavaateid on ka taastuvenergia, rohepöörde ja finantstehnoloogiate edendamisel.
Visiidi kolmandas päeval külastas president Karis rohepöörde esitluskeskust, mis tutvustab maailmale Taani energiapoliitikat ning kus rohepööret puudutavas arutelus osalesid ka Ida-Virumaa investeerimisagentuuri ning Tallinna Tehnikaülikooli esindajad. Riigipea külastas ka laste ja noorte psühhiaatria kliinikumi, et tutvuda Taani kogemustega noorte vaimse tervise kaitsmisel.
Rohepöörde arutelus tõi riigipea esile, et läinud Eesti Energia/Enefit ja Taani ettevõte Ørsted on sõlminud kokkuleppe suuremahulise meretuulepargi rajamiseks Liivi lahte ja lisas, et võimalikeks koostöövaldkondadeks saaks olla ka aruka energiavõrgu arendamine, samuti rohelised andmekeskused ning bioenergia.
Kopenhaageni laste ja noorte kliinikum tutvustas Eesti riigipeale projekti, mis seob omavalitsusi ja vaimse tervise spetsialiste. Omavalitsused suudavad kõige paremini märgata ja ennetada noorte ja nende perede probleeme, psühhiaatrid aga saavad vajadusel rakendada oma teadmisi ja kogemusi. President Karis märkis, et Eestis pöördutakse spetsialistide poole muredega, mille saaks lahendada ka madalamal tasemel ning selle tõttu võib teenus jääda kättesaamatuks neile, kes seda tegelikult vajavad.
