22.10.2024
Eile, 21. oktoobril avati NATO peakorteris Brüsselis näitus, mis kajastab Vene vägede väljaviimist Kesk- ja Ida-Euroopast, millest möödub tänavu 30 aastat. Näitus ja sellele eelnenud arutelu oli korraldatud Saksamaa NATO esinduse algatusel. Arutelu juhtis Saksamaa suursaadik Géza Andreas von Geyr ja selles osales ka Eesti alaline esindaja NATO juures Jüri Luik. Kõnelesid ka Läti, Leedu, Ungari ja Tšehhi esindajad.
Luige sõnul olid 1994. aastal panused äärmiselt kõrged, sest Vene vägede väljaviimisest sõltus paljuski Eesti edasine tulevik. „Eesti poleks mitte kunagi pääsenud Euroopa Liitu ja NATO-sse, kui meie pinnale oleks jäänud kasvõi väike võõrvägede baas,“ sõnas Luik.
„Venemaal ei olnud vähematki huvi oma vägesid Eestist välja viia,“ sõnas Luik, kes 1994. aastal oli Eesti välisminister. „Vägede väljaviimisel oli otsustava mõjuga lääneriikide ühtsus selles küsimuses ja nende poolt Venemaale avaldatud surve.“
Luige sõnul on oluline meeles pidada, et Venemaa pole võrreldes 1990. aastatega muutunud. „Venemaa ei tahtnud Kesk- ja Ida-Euroopast lahkuda, aga neid sunniti selleks. Kui tekiks võimalus, tahaksid nad kahtlemata tagasi pöörduda,“ rõhutas Luik. „NATO rolli julgeolekugarantiina on meie piirkonnas võimatu üle hinnata ja meie endi kogemusele tuginedes toetame loomulikult Ukraina ühinemist alliansiga.“
Vene vägede väljaviimisest Eestist 1994. aastal on näitusel väljas neli fotot Rahvusarhiivi ja Meremuuseumi kogudest. Fotodel on kujutatud Vene vägede väljaviimise lepingu allkirjastamist Eesti presidendi Lennart Meri ja Venemaa presidendi Boriss Jeltsini vahel, väeüksuste väljaviimist Kloogalt ja Paldiskist ning Eesti lipu taasheiskamist allveelaeval Lembit.
Fotod näituse avamiselt.
Lisainfo:
avalike suhete osakond
[email protected]