Euroopa Liidu Nõukogu otsustas täna pikendada Venemaa vastu kehtestatud ulatuslikke majandussanktsioone kuni 31. jaanuarini 2026. Sanktsioonide eesmärk on piirata Venemaa võimekust rahastada sõda Ukraina vastu ning tugevdada survet rahvusvahelise õiguse järgimiseks.
Välisminister Margus Tsahkna sõnas, et majandussanktsioonide pikendamisega jääb ELis külmutatuks enam kui 200 miljardit eurot Venemaa riigivarasid.
Tsahkna rõhutas, et sanktsioonide pikendamine on oluline samm, kuid sellest ei piisa: „Venemaa jätkab julma agressiooni Ukraina vastu. Seetõttu ei tohi Euroopa jääda ootama. On hädavajalik, et Euroopa Liit võtaks kiiremas korras vastu 18. sanktsioonide paketi, mis suunab löögi veel täpsemalt Venemaa sõjatööstusele, seda rahastavatele energiakandjatele ja sanktsioonidest kõrvalehiilimisele.”
„Me ei saa jääda reageerijaks, peame olema suunanäitajad. Eesti peab oluliseks, et pakett hõlmaks ka Nord Stream 1 ja Nord Stream 2 torujuhtmeid, täiendavaid varilaevastiku tegevuse tõkestamise meetmeid ning et nafta hinnalagi langetataks 45 dollarile barreli kohta,“ rõhutas välisminister ja avaldas lootust, et alanud nädal õnnestub täiendava sanktsioonipaketiga edasi liikuda. „Sanktsioonide pikendamise kõrval tuleb edasi liikuda ka lahendusega, kuidas võtta Venemaa külmutatud riigivarad Ukraina abistamiseks kasutusele, sest Venemaa tekitatud kahjud Ukrainas ulatuvad juba enam kui 500 miljardi euroni ja Ukraina vajab seda raha praegu.“
„Sõnum peab olema ühene: Euroopa Liit ei lepi status quo’ga. Ukraina vabaduse, Euroopa julgeoleku ja rahvusvahelise õiguse kaitseks tuleb minna edasi uute, veelgi jõulisemate sammudega,” lisas välisminister. „Eesti jätkab koostööd partneritega sanktsioonide tugevdamiseks ning Ukraina igakülgseks toetamiseks kuni võiduni.“
Lisainfo
avalike suhete osakond
[email protected]
www.vm.ee | @MFAestonia