Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) avaldas täna, 9. juulil Strasbourgis Prantsusmaal otsuse kohtuasjas, mille Ukraina ja Madalmaad algatasid Venemaa vastu. Kohus leidis, et Venemaa Föderatsioon on süstemaatiliselt rikkunud mitmeid Euroopa inimõiguste konventsiooni artikleid 2014. aasta kevadel alanud relvakonfliktis Ukraina idaosas Donetski ja Luhanski piirkondades, mille käigus tulistati alla ka Malaysian Airlinesi reisilennuk MH17, ning samuti 2022. aasta veebruaris alanud täiemahulise sõja käigus.
Ukraina poolt aastatel 2015–2022 esitatud kaebused puudutasid separatistlike relvarühmituste ja Vene sõdurite toime pandud raskekujulisi inimõiguste rikkumisi tsiviilelanike vastu. Nende hulka kuulusid ebaseaduslikud sõjalised rünnakud, vahistamised ja kinnipidamised, peksmised, röövimised, piinamised, sunnitöö, Ukraina meedia tsensuur, eraomandi hävitamine ning ukraina keele õpetamise keelustamine. Sihiti teadlikult ukraina rahvusest isikuid ja neid, kes toetasid riigi territoriaalset terviklikkust. Samuti esitas Ukraina riik eraldi kaebuse vägisi Venemaale küüditatud Ukraina laste kohta.
Madalmaade kaebus puudutas 17. juulil 2014. aastal Donetski kohal alla tulistatud Malaysian Airlinesi reisilendu MH17, mille tagajärjel hukkusid kõik 298 pardal viibinud inimest, sealhulgas 196 Madalmaade kodanikku. Madalmaade riigi sõnul ei uurinud Venemaa õnnetusjuhtumit nõutava põhjalikkusega. Venemaal tuleb hüvitada kõikide tuvastatud inimõiguste rikkumistega tekitatud kahju, kuid täpsema otsuse selle kohta teeb kohus tulevikus. Kohus nõudis ka, et Venemaa osaleks rahvusvahelise ja sõltumatu mehhanismi loomisel, mille eesmärk on tuvastada lapsed, kes enne 16. septembrit 2022 viidi Ukrainast üle Venemaale või Venemaa kontrolli all olevale territooriumile ning taastada nende kontakt ellujäänud lähendastega.
„Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus on oluline verstapost õigluse jalule seadmisel ning näitab selgelt, et rahvusvaheline kogukond mõistab Venemaa agressiooni üheselt hukka,“ ütles välisminister Margus Tsahkna. „Peame jätkama Ukraina toetamist ning leidma lahendusi, mis tagaksid, et sõjakuritegude toimepanijad ei pääse karistuseta ka tulevikus. Just seetõttu toetame otsust luua Euroopa Nõukogu juurde agressioonikuriteo eritribunal ning samuti mehhanismi loomist Ukraina sõjakahjude hüvitamiseks.“
Välisminister Tsahkna rõhutas, et Eesti on jätkuvalt pühendunud Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu aluspõhimõtete kaitsmisele. „Igal rahvusvahelisel inimõiguste rikkumisel peab olema tagajärg,“ lisas ta. „Seetõttu toetame igati Euroopa Inimõiguste Kohtu tööd. Karistamatus ei tohi võidutseda.“
Lisainfo
avalike suhete osakond
[email protected]
www.vm.ee | @MFAestonia