Täna, 11. veebruaril kiitis Riigikogu heaks Euroopa Nõukogu (EN) laiendatud osalise kokkuleppe, millega luuakse Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee ning reguleeritakse halduskomitee tegevusega seotud küsimusi. Seaduse vastuvõtmisega sai Eestist esimene riik, kelle parlament on ametlikult kinnitanud valmisolekut eritribunali administratiivset toimimist ja rahastamist toetada.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul on Eesti liitumine halduskomiteega oluline samm eritribunali käivitamise suunas ning Venemaa vastutusele võtmisel. „Venemaa on oma agressiooniga rahvusvahelise õiguse norme jõhkralt rikkunud ning me ei näe, et neil oleks kavatsust oma käitumist muuta,“ rõhutas ta. „Rahvusvahelise üldsuse ülesanne on jätkata Venemaa igakülgset survestamist, nii poliitiliselt kui majanduslikult, et tal puuduks võimalus rahvusvahelise õiguse printsiipe nõrgestada või ümber kirjutada.“
Välisminister lisas, et just seetõttu on hädavajalik käivitada agressioonikuriteo eritribunal, et üks rängemaid rahvusvahelisi kuritegusid ning selle toimepanijad ei pääseks karistuseta. „Kutsume oma rahvusvahelisi partnereid üles järgima Eesti eeskuju ja kokkuleppe kiiresti heaks kiitma, et tribunal saaks võimalikult ruttu tööle hakata. Karistamatus ei tohi kujuneda normiks ning sellel ei saa lasta juurduda.“
Agressioonikuriteo eritribunal on rahvusvaheline sõltumatu kohus, mis luuakse Euroopa Nõukogu ja Ukraina vahelise kokkuleppe alusel. Selle eesmärk on uurida ja mõista kohut isikute üle, kes vastutavad kõige enam agressioonikuriteo toimepanemise eest. Eritribunal täiendab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) tööd: ICC uurib Ukrainas toime pandud inimsusvastaseid ja sõjakuritegusid, eritribunal hakkab tegelema agressioonikuriteoga.
Eritribunali asutamisdokumendid koostati 2022. aastal asutatud tuumikgrupis, kuhu kuulusid juristid 40 riigist – sealhulgas Eestist – ning samuti Euroopa Liidust ja Euroopa Nõukogust. 2025. aasta juunis allkirjastasid Euroopa Nõukogu peasekretär Alain Berset ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kokkuleppe eritribunali loomiseks.
Järgmise sammuna peab Euroopa Nõukogu vastu võtma resolutsiooni, millega kinnitatakse laiendatud osaline kokkulepe. Selle alusel asutatakse eritribunali halduskomitee ja rahastamismehhanism, mis hakkavad reguleerima eritribunali administratiivset toimimist, sealhulgas kinnitama eelarvet. Kokkulepe on avatud ka riikidele, kes ei kuulu Euroopa Nõukogusse, ning samuti Euroopa Liidule.
Lisainfo
avalike suhete osakond
[email protected]
www.vm.ee | @MFAestonia