Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Martin Roger viibis 12.–13. mail Taani pealinnas Kopenhaagenis, kus ta osales USA ning Põhjala ja Balti riikide ühise koostööformaadi (Enhanced Partnership in Northern Europe ehk E-PINE) välis- ja julgeolekupoliitikakonsultatsioonidel. Arutati Venemaa agressiooni Ukraina vastu, Euroopa julgeoleku tugevdamist, sealhulgas vastuseisu Venemaa mõjutustegevusele ja sabotaažile, ning olukorda Lähis-Idas ning India- ja Vaikse ookeani piirkonnas.
„Arvukate rahvusvaheliste julgeolekuohtude valguses on tihe suhtlus liitlastega äärmiselt oluline. Alates 2003. aastast toimuvad E-PINE konsultatsioonid Ameerika Ühendriikide, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Taani, Islandi, Norra ja Rootsi vahel võimaldavad pidada arutelusid kõige päevakajalisematel teemadel riikidega, kelle julgeolek on omavahel väga tihedalt seotud,“ sõnas asekantsler.
Kõneldes Venemaa agressioonist Ukraina vastu, ütles Roger, et praegusel hetkel on oluline jätkata tugeva surve avaldamist Venemaale ning toetust Ukrainale. Seda silmas pidades tuleb eelkõige karmistada sanktsioone, mis peavad püsima seni, kuni agressioon lõppeb ja kõik sellega kaasnenud kahjud Ukrainale hüvitatakse.
„Ukraina ja tema toetajad on teinud ettepaneku 30-päevaseks tingimusteta relvarahuks, millele Venemaa on vastanud jätkuvate rünnakutega ja venitamistaktikaga. Selleks, et Venemaa viimaks kurssi muudaks ja agressiooni lõpetaks, tuleb survet Venemaale jätkata ja tugevdada,“ ütles Roger.
Kohtumisel arutati ka NATO Haagi tippkohtumise ettevalmistust.
„Venemaa on kogu alliansi jaoks kõige tõsisem ja pikaajalisem oht, mida ilmestab jätkuv agressioonisõda Ukrainas. Selleks, et Venemaast lähtuvale ohule edukalt vastu seista, peavad kõigi liitlaste kaitsekulud märkimisväärselt kasvama ning Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma sõjalise kaitse eest,“ ütles Roger.
Lisainfo
avalike suhete osakond
[email protected]