Täna, 16. novembril kiitsid Euroopa Liidu välisministrid Brüsselis heaks ligi 150 isiku ja üksuse lisamise Venemaa-vastastesse sanktsiooninimekirjadesse. Välisminister Margus Tsahkna rõhutas kohtumisel, et Euroopa peab jätkama Venemaa survestamist ja Ukraina toetamist. Uued sanktsioonid on oluline samm, kuid Venemaa sõjapidamise võime piiramiseks tuleb teha veelgi rohkem.
Uued sanktsioonid puudutavad muu hulgas Venemaa finants- ja energiasektorit, varilaevastikku ning hübriidtegevusega seotud isikuid ja ettevõtteid. Eesti nõuab Venemaa naftatulude jõulisemat piiramist, merendusteenuste täielikku keeldu Venemaa energiaekspordile ning külmutatud Vene riigivarade kasutamist Ukraina toetuseks. Samuti peab Eesti vajalikuks karmistada viisapiiranguid Venemaa kodanikele, sealhulgas Ukraina-vastases sõjas osalenutele.
„Euroopa mõju sõltub meie võimest ise oma tulevikku kujundada. Peame tõstma Venemaa jaoks sõja jätkamise hinda ning aitama Ukrainal talve üle elada, tugevdades tema õhutõrjet ja kaitstes energiataristut. Meil on selleks vajalikud vahendid olemas. Neid tuleb kasutada,“ ütles Tsahkna.
Välisministri sõnul ei anna senised rahukõnelused põhjust arvata, et Venemaa oleks valmis oma agressiooni lõpetama.
„Abu Dhabi kõnelused ei toonud rahu saavutamisel läbimurret. Ukraina on korduvalt pakkunud relvarahu, Venemaa aga jätkab rünnakuid. Putin esitab endiselt samu nõudmisi mis 2021. aastal. Läbirääkimiste toimumine ei tähenda, et Venemaa oleks valmis sõda lõpetama,“ ütles Tsahkna.
Eesti seisukoht on, et Venemaa peab esmalt relvarahuga nõustuma. Sellele peab järgnema rahulepe koos tugevate julgeolekutagatistega Ukrainale. Samal ajal peab Euroopa seisma ühiselt oma julgeolekuhuvide eest ega tohi lubada Venemaal otsustada teiste riikide tuleviku üle.
„Euroopa julgeolek ei ole Putini kauplemisobjekt. Venemaa ei saa otsustada, milliseid liitlasi Euroopa riigid valida tohivad. Putin ei tohi saada läbirääkimistel seda, mida ta pole suutnud saavutada lahinguväljal,“ rõhutas välisminister.
Venemaa vaenulik tegevus ei piirdu Ukrainaga. Hübriidohtudest rääkides tõi Tsahkna esile 14. novembril Eesti kaitsetööstusettevõtte Threod Systems vastu korraldatud süütamiskatse, mille tellis Kaitsepolitseiameti kinnitusel Venemaa sõjaväeluure GRU. Eesti plaanib vastuseks sulgeda 1. detsembrist Eesti–Venemaa maanteepiiripunktid.
„Venemaa püüab sabotaaži ja hirmutamisega õõnestada Euroopa julgeolekut ning vähendada toetust Ukrainale. Kui see on Venemaa eesmärk, saavutab ta täpselt vastupidise tulemuse. Eesti ei lase end hirmutada,“ ütles Tsahkna.
Lisaks arutati nõukogul olukorda Lähis-Idas, keskendudes Süüria poliitilisele üleminekule ja taastamisele. Eesti toetab tihedamat koostööd Süüriaga, kuid peab oluliseks vähemuste kaitset, Venemaa sõjalise kohaloleku lõpetamist ning Assadi režiimi otsuste tühistamist, millega tunnustati Gruusia ja Ukraina okupeeritud alasid Venemaa osana.
Pärast nõukogu on kavas ELi välisministrite kohtumine Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikide ning Moldova, Türgi ja Ukraina ministritega, et arutada piirkondlikku julgeolekut ja ühenduvust.
Fotod ELi välisministrite kohtumiselt.
Välisministri lävepakuintervjuu kohtumise eel.
Lisainfo
avalike suhete osakond
[email protected]
www.vm.ee | @MFAestonia