Saatkonnas on külas Karl Pajusalu ja Valts Ernštreits, kes räägivad liivi ajaloost ja keelest ja tutvustavad oma liivikeelset luulet. Nad on liivi keele, ajaloo ja kultuuri põhjalikud tundjad, kes oma loominguga tutvustavad seda väikest läänemeresoome rahvast. Registreerimine: [email protected].
Liivi keel on muistne läänemeresoome keel, mis on kantud UNESCO äärmiselt ohustatud keelte nimekirja. 12. sajandil räägiti liivi keelt Lätis Riia lahe ümbruses suurtel aladel, sealhulgas Läti tänase pealinna Riia asukohas. Aja jooksul muutus enamik liivi alasid järk-järgult lätikeelseks. 19. sajandi keskel oli järele jäänud vaid kaks väikest liivi keelt kõnelevat piirkonda. Liivi lahe idakaldale jääv Salatsi liivi keeleala hääbus kiiresti. Teine, Kuramaa liivi keeleala asub Kuramaa poolsaare põhjaosas, piirkonnas, mida tuntakse ka Liivi rannana. Liivi kalurikülades elas 19. sajandi lõpus umbes 2500 liivlast. Vaatamata hõimurahvaste ja liivlaste endi pingutustele vähenes 20. sajandi esimesel poolel liivi keelt kõnelevate inimeste arv kiiresti. Täna räägib liivi keelt umbes paarsada inimest, nendest soravalt veidi üle 20 inimese. Liivi keele ja kultuuri mõju ja tähtsus ulatub aga kõnelejate arvust kaugemale. Liivlased on aidanud palju kaasa Läänemere piirkonna ajaloolisele arengule ja on aja jooksul kujundanud tänapäeva läti keele ja kultuuri erinevaid kihte. Liivlased on säilitanud tugeva identiteedi ka pärast keele aktiivsete kasutajate hääbumist.
Valts Ernštreits (liivi keeles Valt Ernštreit) on liivi kirjanik, keeleteadlane, tõlk(ija), Läti Ülikooli liivi instituudi juhataja. Tema vanavanemad olid pärit liivi külast Pizā (Mikeltornis) ja üks tema esivanemaid oli esimene liivi luuletaja Jāņ Prints. Tema liivikeelset loomingut on avaldatud kogumikes “Ma akūb sīnda vizzõ, Tūrska!” (1998, täiendatud kordustrükk 2011), “Kui sūolõbõd līvlizt” (2011), “Nagu lumehelbed talvel…” (2013), “Seļļizt nemē mēg / People like us” (2019) jm. Ta on nii Lätis kui Eesti pärjatud liivi luulevalimike „Trilium“ (2018, liivi luuletused koos ingliskeelsete tõlgetega) ja „Trilium 2.0“ (2020, liivi luuletused koos eesti- ja lätikeelsete tõlgetega) üks autoreid ja tõlkijaid. Liivikeelse luule kõrval on ta avaldanud luulet ka läti keeles (Inter/rational 2004, Dark energy 2014). Liivi keeles levinud Valts Ernštreitsi luule erineb oluliselt lätikeelsest, kuna see on nii vormis kui ka temaatikas rohkem liivi luule traditsioonidega kooskõlas. Tema liivi luuletused on keelekesksed, kus rütmil ja riimil on tugev mõju nende struktuurile. Luuletused sisaldavad palju viiteid liivi kultuuri jaoks olulistele sümbolitele ja inimestele. Valt Ernštreit osaleb aktiivselt liivi keele ja kultuuri taaselustamises. Oma tegevuse eest on ta pälvinud arvukalt auhindu, mh Eesti Vabariigi Maarjamaa Risti I klassi ordeni (2012), Soome EW Ponkala fondi preemia soome-ugri keeli kõnelevate rahvaste kultuurikontaktide arendamise eest (2022), Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi Ilmapuu auhinna (2020), Läti Ministrite Kabineti tänukirja (2025).
Ķempi Kārli pseudonüümi taga peitub Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor, akadeemik Karl Pajusalu. Oma lapsepõlve veetis ta Liivi lahe idarannikul asuvas muistse Liivimaa piirkonna põhjaosas. See on piirkond, kus kuni 19. sajandini räägiti veel Salatsi või Vidzeme liivi keelt. Temalt on ilmunud luulekogud Salatsi liivi keeles “Salats joug kolm aģa / Salatsi jõe kolm kallast / Salacas upes trīs krasti” (2013, koos eesti- ja lätikeelsete tõlgetega), “Toini sina” (2013, koos eestikeelsete tõlgetega), “Ēzkyrdiz vīzd / Tuvības veidi / Läheduse viisid” (2023, pälvis HTMi hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna). Esmamainitud luulekogu on läbi ajaloo esimene Salatsi liivi keeles ilmunud raamat. Koos Valt Ernštreitiga on ta liivi luulevalimike “Trilium” (2018, liivi luuletused koos ingliskeelsete tõlgetega) ja “Trilium 2.0” (2020, liivi luuletused koos eesti- ja lätikeelsete tõlgetega) üks autoreid ja tõlkijaid. Oma tegevuse eest on ta pälvinud arvukalt auhindu, mh Valgetähe III klassi teenetemärgi (2015), Läti Tunnustusristi (2019), Balti Assamblee medali (2022), Eesti ja Läti keeleauhind (2024). Ķempi Kārl mitte ainult ei kasuta oma luuletustes seda liivi keele erivormi, vaid loob ka oma kodupiirkonnas esineva 19. sajandi liivi maailma meeleolu ja vaimu, ühendades seda kaasaegse eluga. Ķempi Kārl kasutab just sellele liivi murdele omaseid assotsiatiivseid sõnamänge ja sõnavara, korrastades selle oskuslikult üllatavaks kujundiks.